Parents Co-Working on idee koostöötamiskeskusest, kus on kõrvuti nii lastehoid kui ala töötamiseks, et anda lapsevanematele võimalus teha vanemapuhkuse ajal või selle järel tööd teha, ilma, et nad peaks oma väikesest lapsest kaugel olema. “Paljud vanemad tunnevad, et nad peavad valima lapse ja karjääri vahel, neil ei ole head võimalust nende kahe rolli ühendamiseks,” rääkis Elise Nikonov, üks kolmest idee algatajast.

Küsimusele, miks peaks lapsevanem tahtma lapsega kodus olles tööd teha, vastab Elise, et põhjuseid võib olla mitu: soov mitte jääda töölt pikalt eemale, soov tegeleda mõne projekti, uue ettevõtte või muu loomingulise tegevusega. 

“Paljud vanemad tunnevad, et just siis, kui nad saavad lapse kasvatamise kõrvalt tegeleda vahepeal ka koduvälise eneseteostusega, on neil jaksu olla rõõmus, pühendunud lapsevanem,” räägib ta ja lisab, et paljud kodused vanemad tunnevad sageli ka üksildust. Selleks, et lapsevanemad saaks lapse kõrvalt kasvõi paar tundi päevas fokusseeritult tööd teha või teistega läbi käia, pakuvad nad välja Eestis seni tegemata lahenduse, mis ühendab lapsehoiu ja koostöötamiskoha.

Kõik tiimiliikmed – Elise Nikonov, Minna Toots ja Georgia Cavalcanti Maripuu – on ka ise lapsevanemad ning idee sündis nende isiklikust vajadusest ja soovist selle nimel midagi ühiskonnas ise ära teha. Võimalused selleks on aga Elise sõnul piiratud. “Kui sa tahad paari tunniga süvenenult midagi oma arvutis ära teha, siis on väikese lapse kõrvalt see raske,” selgitab ta.

Küsimustele vastab Elise Nikonov.

Kellel seda vaja on?

Parents Co-Working on ideaalne lahendus kodustele inimestele, kes soovivad lapse kõrvalt tegeleda töö või muu eneseteostusega, mis vajab keskendumist. Meie üheks sihtrühmaks on  vabakutselised ja iseendale tööd andvad inimesed, kellel ei ole oma kontorit ja kelle jaoks kodu või kohvik ei ole piisavalt hea töökeskkond. 

Samamoodi võiks tulevikus meie ruumides võimaldada töötegemist tööandjad. See on eriti hea võimalus siis, kui tööle minnakse tagasi juba vanemapuhkuse ajal. On väga vähe ettevõtteid, kellel on oma lastehoid. Ja kui ongi, siis on neil sageli seatud vanusepiir 1,5 aasta või kõrgema peale. 

Miks ei võiks seda kodunt teha? Kaugtöö tegemine  on üha rohkem moes.

Osale inimestest sobibki kodus tööd teha. Paljud lapsevanemad, kellega me oleme rääkinud, aga ei suuda seda, sest kodus võib olla paju häirivaid faktoreid. Isegi kui lapsega tegeleb hoidja, pole enamusel helikindlat kodukontorit. Lisaks on tihti vajalikuks ajaks sobiva lapsehoidja leidmine omaette keeruline ülesanne. Me tahame lapsevanematele pakkuda võimalikult suurt paindlikkust, ühendamaks nii töötamise, suhtlemise kui lapse eest hoolitsemise vajadused selliselt, et need kõik saaks võimalikult hästi täidetud.

Kas midagi sellist on maailmas tehtud? Kui jah, siis kuidas te seda paremini teete?

Eestis ei ole ühtegi. Mujal maailmas on sellised lahendused täiesti olemas. Nendest on ka paljud väljaanded tunnustavalt kirjutanud, viidates, et see on uus koostöötamise trend.

Kui kaugel teie idee praegu on?

Meie idee sündis umbes nädal enne Ajujahi tähtaega. Kuigi nägime oma ideed positiivse sotsiaalse mõju aspektist ja pigem avaliku või MTÜ-sektori ettevõtmisena, siis jõudsime mõtteni, et see võiks toimida hästi ka ärina. Ajujahi ettevalmistusest ja koolitustest on juba praegu kõvasti kasu olnud. Need on ärgitanud meid hoogsalt ja tegusalt edasi minema. Jaanuarist tahame jõuda esimeste katsetusteni ja täielikult Parents Co-Workingule pühenduda.

Kes teie meeskonda kuuluvad?

Meid on tiimis kolm. Minul on pikaajaline kogemus avalikust sektorist. Töötasin enam kui kuus aastat Sotsiaalministeeriumis poliitikakujundajana kõikvõimalike laste õiguseid ja heaolu puudutavate teemade alal. Minna on olnud seotud mitmete kodanikuühiskonna algatustega. Ta on loonud Eesti Vegan Seltsi, vedanud eest Teomeetrit ja töötanud Joome Poole Vähem liikumises. Lisaks on meie tiimis ka Brasiiliast pärit Georgia, kes toob meile erasektori kogemust ja tausta.

Mida teil praegu kõige rohkem vaja on?

Hakkame  ideed läbi katsetama, ning tahame valideerida oma ideed lisaks lapsevanematele ka tööandjate seas, et uurida nende valmisolekut kasutada meie teenust oma töötajate toetamiseks. Meil on palju teadmisi laste ja vanemluse valdkonnast, aga startupi käimalükkamise kogemust ei ole. Sellepärast tulimegi Ajujahti, et saada aru, kuidas seda teha võiks. Kuidas teha ärivalikuid ja kui suuri riske alguses võtta.

Kas olete endale ka Ajujahil eesmärke seadnud? Kuhu mõne kuuga jõuda tahaksite?

Ajujahi võiduraha eest saaks esimese koha püsti panna (naerab). 

Me võtame seda ikka päev korraga. Natukene tajume, et startupmaastikul peetakse atraktiivseks superskaleeritavaid ideid. Me tahaksime natukenegi murda seda mõtteviisi ja näidata, et tähtsaim eesmärk ei pea olema kasvada kiiresti hästi suureks ja ülemaailmseks. Me oleme algusest peale mõelnud, et tahame päriselt inimeste elu paremaks muuta, ja üks parimaid viise ühiskonna tugevamaks muutmiseks on panustamine lapsevanemate ja laste heaolusse. 

See, mida me tahame pakkuda, võiks olla võit-võit-võit lahendus nii lapsele, lapsevanemale kui tööandjatele, nii sisulises kui rahalises mõttes. Usume, et paari aasta pärast tagasi vaadates mõeldakse, et kuidas me üldse ilma sellise lahenduseta hakkama saime.

Parents Co-Workingu kohta leiad rohkem infot nende veebilehelt.