Ajujahi kolmekümne parima äriidee hulka pääsenud LifePatch muudab vee(spordi)alade harrastamise turvalisemaks. Selleks on nad arendanud väikese nutika kleebise, mille abil saab ohu tekimise korral päästjale enda asukoha andmed saata.

“Praktika näitab, et mobiiltelefonid ja muud tavapärased abivahendid ei pruugi vajalikul hetkel käepärast või töökorras olla. Kõige olulisem info päästjale on asukoht, sest pikem aeg külmas vees võib tähendada elu,” räägib tiimijuht Liina Vaher.

Tema sõnul on vesi, hoolimata oma toredusest, igale inimesele vaenulik keskkond. “Ükski purjejaht, paat, kanuu või muus sõiduk ei ole uppumatu. See teadmine tuleks igal inimesel vee peale minnes kaasa võtta,” lisab ta.

Uurisime lähemalt, kuidas LifePatch alguse sai ja kuhu tiim ideega välja tahab jõuda.

Miks ja kellele seda vaja on?

Praktika näitab, et mobiiltelefonid ja muud tavapärased abivahendid ei pruugi vajalikul hetkel käepärast või töökorras olla. Kõige olulisem info päästjale on asukoht, sest pikem aeg külmas vees võib tähendada elu. Seega on LifePatchi vaja igaühel, kes tegeleb veeharrastustega ning soovib seda teha võimalikult turvaliselt.

Enamasti ootavad kodus pereliikmed, kellele see väike abiline annab kindlustunde, et pereliige on varsti taas turvaliselt kodus. Oleme ise aktiivsed veealade propageerijad ja soovime, et nii meil kui teistel oleks lihtne vajadusel abikätt paluda.

Kuidas teie idee alguse sai?

Idee sündis juba aastaid tagasi, kui oma pereliige mõned korrad merel kaduma läks. Üks neist kordadest muutus ka kriitiliseks, sest hoolimata hästi turvatud võistlusalast juhtus ikkagi nii, et noorsportlast tuli merel tunde taga otsida. Õnneks lõppes see vaid emotsionaalse trauma, alajahtumise ja füüsiliste vigastustega. Aga oleks võinud minna ka teisiti. Saime aru, et päästjate heast ettevalmistusest hoolimata on mingi oluline lüli süsteemis ikkagi puudu.

LifePatchi idee sai selgemaks selle aasta suve lõpus, kui tekkis lahendus, kuidas luua otsene seos pääste ja abi vajava inimese vahel selliselt, et kõige olulisem jõuaks kiiresti nii pääste korraldajani kui hätta sattunud inimeseni.

Kas midagi sellist on maailmas tehtud?

Lihtsat ja keerulistes ilmaoludes, samuti lapsele ning vanaisale sobivat “paanikanuppu”, mis on seotud kergesti kättesaadava teenusega, hetkel turul ei ole. Müügil on erinevad PLB (Personal Location Beacon) mudelid. Need võiksid olla abiks, kuid sageli on nad kallid ning seade ise ei too kaasa kasutajat ja päästet ühendavat teenust. Teenusele registreerimine on samuti kallis, lisaks ka keeruline, sest infot ei ole lihtne kätte saada. Seega puudub selge ülevaade ja kindlustunne teenuse toimimise osas. Eestis näiteks ei saagi seda seadet registreerida, kuigi teenus ulatub ka Läänemere piirkonda.

Kui suur teie meeskond on ja kes sinna kuuluvad?

Meie tiimis on kolm väljaõppinud vabatahtlikku merepäästjat ja insener. Meie tiimijuht ja idee autor on taustalt ärijuht, meie platvormi arendaja on seda tööd teinud juba 20 aastat nii Eestis, Rootsis kui Norras. Meie insener on hariduselt mehhatroonik ning lõpetamas tootearenduse eriala TalTechis. Oleme omavahel tuttavad juba aastaid. Lisaks seob meid ühine armastus purjetamise, surfi ja mere vastu. Muidugi ka soov elusid säästa.

Mida teil praegu kõige rohkem ideega edasi liikumiseks vaja on?

Hetkel toimetame kahe prototüübiga ning selleks, et tehnilisest prototüübist edasi liikuda on meil kindlasti tarvis leida huvitatud investoreid.

Kas olete seadnud endale ka Ajujahil eesmärke? Kuhu Ajujahi abiga välja jõuda sooviksite?

Ajujahile on meil seatud eesmärk läbida arenguprogramm, mis aitab meil oma ideed äriliselt tugevamaks mõelda ning luua kontakte mentorite, võimalike partnerite ja investoritega.

Mida järgmise 12 kuu jooksul saavutate?

Tahame valmis saada testpartii ja leida tootele lõplik kuju, vorm ja funktsionaalsus ning koguda tõendeid toote ja teenuse tõhususest. Abikäed ongi tegelikult juba ootel ning huvi toote vastu kasvab koos eesriide vaikse kergitamisega.