Sellest hooajast liitus Ajujahi žüriipaneeliga Maxima Eesti müügi- ja turundusdirektor Janne Laik, kes mentordab kuue parima hulka jõudnud tiim Pagerr. Uurisime Janne käest, mida arvab ta tänavustest tiimidest ja mis on žüriitöös väljakutsuv.

Oled esimest hooaega Ajujahi žüriis. Kuidas senine žüriiliikmetöö läinud on?

Väga põnevalt. Eelnevaid hooaegu teleekraanilt vaadates ei adu tegelikult seda, kui suur on su enda tegelik vastutus noorte ideede mõistmisel. Sul on aega reaalselt vaid mõned minutid, et hinnata, kas konkreetsel ideel on tulevikku või mitte. Meeskonnad on valmistunud pikalt ja siis saabuvad 3-4 minutit, mille jooksul peavad nad suutma end selgitada piisavalt efektiivselt ja sa pead tegema otsuse.

Ütlen ausalt, et mul oli eelarvamus, et Ajujahil 90% ideedest on erinevate äppide või platvormide tutvustamine. Kuid see tunne kadus kiirelt ja asendus üllatusega, kui nägin kuivõrd innovatiivseid ja vastutustundlikke ideid sellel aastal esitleti. Võeti ühiskonna murekoht ja hakati otsima lahendusi.

Žürii liikmete sünergia on ka super – korraldusmeeskonna ja žürii vahel tekkis kohe kokkuhoidva meeskonna vaim.

Mida Maxima võidab Ajujahi toetamisest ja žüriitöös osalemisest?

Kuna meeskonnad püüavad lahendada erinevaid probleeme ühiskonnas, siis neid kokkupuutepunkte on rohkem kui ma enne oskasin endale ette kujutada.

Läksime ühe suunaga – saada uusi ideid jaekaubandusse. Hetkel saan juba öelda, et meil on võita veel rohkem – grupid kellega oleme alustanud koostööd – täna juba kolme tiimiga– praktilisi lahendusi ja kokkupuutepunkte on nii palju. Ajujaht ei ole ainult digi-innovatsioon.

Mida sina enim Ajujahi tiimide puhul hindad? Kas olulisim on idee, hoopis konkursi käigus näidatav areng või midagi muud?

Kõige rohkem hindan ma seda, kui meeskond saab ise aru, miks ja kellele nad seda teevad ja mis tulemust nad soovivad saavutada. Kelle probleemi nad lahendavad, mis on idee relevantsus. Lisaks hindan kõrgelt neid meeskondi, kes olid Ajujahi etappide käigus kuulanud žüriid, minu üks-ühele antud soovitusi ja tarbisid Ajujahi käigus antud tuge optimaalselt.

Väga oluliseks pean ma meeskonna ettevalmistust ja seda kas tiimil on olemas kompetents oma ideed ellu viia, sest Ajujaht ei ole koht, kuhu tuled ideega ja sooviga, et keegi teine selle ellu viib.

Mulle meeldis see, kui nägin, et meeskonnad nägid kaugemale olemasolevast punktist. Kui nad nägid oma idee tulevikku – et see pole ühekordne projekt. Väga fokusseeritud vaade mida soovitakse teha hetkel ja mida aastate pärast ehk kuidas nende ärimudel eskaleerub.

Ja meeldib ka ausus – kui toodi välja väga ausalt, mis neil on puudu, mis on ohukohad, nad teavad, mis on nende nõrkused ja julgevad nendest ka rääkida.

Milleks ja kas üldse on sinu hinnangul vaja Ajujahti ja teisi alustavaid ettevõtteid jalule aitavaid kiirendeid ja konkursse?  

Kindlasti väga vajalik! Kui sul on väga hea idee, aga puudub vajalik kiirendi või toetav mentorlus, siis Ajujaht annab võimaluse idee tunduvalt kiiremini ellu viia. Isegi kui sa ei pääse lõppvõistlusele, kuid sa saad nii palju tagasisidet, koolitusi ja tuge, et aru saada, kas see on idee, mida saab ja mida on mõttekas ellu viia või mitte. Kogu know-how on ühes kohas koos ja sa saad seda kasutada – see teeb Ajujahi igale osalejale väärtuslikuks.

Mis on seni kõige eredam mälestus või olukord sellest hooajast, mis ei taha ununeda või tuleb Ajujahile mõeldes esimesena pähe?

„Kellele teile meeldib sitt?“ on kindlasti mälestus ühest pitchist, mis ei unune. Kõige enam aga Ajujahile mõeldes meenuvad mulle tõsised üllatajad osaliste seas ja žürii mõnus sünergia.

Mida ootad konkursi viimaselt kuult?

Pigem näen ennast mitte arvustaja, vaid abistajana, sest kõik ideed, kes on lõppvooru jõudnud on head, sest muidu ei oleks me neid ju sinna valinud.

Sooviksin näha ideede eskaleerumist tõsiselt võetavateks 360 kraadi läbimõeldud ärimudeliteks, mis Ajujahi raames on saanud selle jaoks vajaliku kick’i.

Ajujahi on ellu kutsunud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Konkursi partner on SEB ja suurtoetajad Elisa ja Maxima. Konkursi elluviimist rahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Lisaks toetavad Advokaadibüroo TRINITI, Lingvist, Tartu Loomemajanduskeskus, UMA Workspace, Harku vald, Saue vald, Tartu linn, Pärnu linn, Tallinna linn.