Elisa telekomiteenuste valdkonnajuht Mailiis Ploomann tunnetab Eesti suurima ideevõistluse Ajujahi trende teravalt – ta on osalenud mitme žürii koosseisus ja aidanud mentordada erinevaid meeskondi. Võtsime ta korraks luubi alla, et jagada soovitusi inimestele, kes tahavad osaleda Ajujahi uuel hooajal. Uuel hooajal kerkib auhinnafond 75 000 euroni.

Elisa on Ajujahi žüriis olnud mitu aastat. Milliseid ideid on Elisa ajalooliselt kõrgemalt hinnanud ja miks?

Eks igal žüriiliikmel on kindlasti olnud isiklikud lemmikud. Minule meeldivad alati need tiimid, kes koosnevad oma valdkonna spetsialistidest. Kes tahavad just oma valdkonnas midagi põhimõtteliselt muutma hakata. Ükskõik, kas siis maailma parandada või mõnda spetsiifilist frustratsiooni lahendada. Neid tiivustab just oma valdkonna paremaks tegemise soov ning nad tajuvad intuitiivselt tulevase kliendi muresid või rõõme.

Just sellistel tiimidel on minu hinnangul ka Ajujahist kui programmist ja kiirendist kõige enam kasu – neil on kõik muu olemas, peale teadmise, kuidas sellest kõigest nüüd äri kokku panna.

Eredaimalt on meeles loomulikult FoodDocs, Timey, Upsteam, aga ka Elisa tänane pikaajaline partner MindTitan, kes tegeleb tehisintellekti arendusega.

Millist väärtust on Elisa spetsialistid ja juhid saanud, olles mentoriks meeskondadele?

Iga uus valdkond, millega läbi mõne uue tiimi kokku puutud, täiustab ja avardab alati ka mentori maailma. Alati saab kasu värskest silmapaarist, kes vaatab samale maailmale täiesti teise pilguga ja küsib küsimusi, mida tegelikult võiksime ka ise endalt tihedamini küsida.

Vahel läheb eriti hästi – leiame endale koostööpartneri, kellega muidu oleks olnud väga ebatõenäoline kokku sattuda või teinekord ka võimaluse ühiselt tooteid-teenuseid turule tuua. Haruldased ei ole ka juhud, kui emmast-kummast saab keegi endale lihtsalt kliendi. 

Kui mentordamisse suhtuda kui vastastikku toimivasse võrdsesse suhtesse, on mõlemale poolele tegelikult tegemist väärtusliku õppeprotsessiga. Samas tuleb meeles pidada, et alati inimeste vaheline keemia ei klapi – kui ikka vastastikust usaldust ei teki, pole mõtet seda ka isiklikult võtta (mitte kummalgi).                   

Kas sinu kui žüriiliikme hindamise väärtused on ajas muutuvad? Kas sa oled tundnud, et mingit tüüpi või küpsusastmega ideed on sulle aja vältel sümpaatsemaks saanud?

Hindamise väärtused on aegade jooksul püsinud suures piires samad. Küll tekib kogemus, mis võimaldab juba päris esimesest hetkest aru saada ja vahet teha, kes on nn seiklejad ja õnneotsijad ning kes tõsiselt asja juures.

Minu jaoks ei ole kunagi olnud oluline esinemisoskus (alati saab tulevikus palgata kellegi enda eest müügikõnet pidama). Minu jaoks on oluline just sisemine põlemine ja tahtmine midagi põhimõtteliselt uutmoodi teha.  Ehk minu silmis on alati kõrgemas hinnas tulevased ettevõtjad, kes vähemalt ühele inimesele (endale) ise tööd annavad, kui briljantselt lihvitud müügikõned, mis lihtsalt esinemisvajadust rahuldavad.

Kui sa osaleksid ise Ajujahil, siis mille pärast? Raha, networking või midagi muud?

Kõige enam on kindlasti väärt TOP 30 hulka pääsemine ning sellega kaasneva arenguprogrammi läbi tegemine, mida kiirendi osa pakub. Ligipääs mentoritele, kontaktid ja koolitused – see on maailm, kuhu saab ka ise sisse trügida, kuid TOP 30le tuuakse need kandikul ja tasuta kätte. Kui palju keegi seda suudab enda jaoks tööle panna, on omaette küsimus. Aga kui ise osaleks, siis just sellest osast võtaks 110%. 

Mida sa poolsalaja soovitaksid oma heale sõbrale, kes on maininud, et tahaks Ajujahil kandideerida?

Kohe alguses mõista, et Ajujaht ei ole ainult telesaade, vaid väga väärtuslik arenguprogramm. Niisama ei ole sinna mõtet minna – aga kui tahad õppida kiiresti ja (eelkõige) teiste vigadest, siis seal saab poole aastaga teha rohkem, kui omal käel 2 – 3 aastaga teha jõuaks.

Nimeta mõni raamat, seriaal või film, kust võiks Ajujahile kandideerija leida inspireerivat materjali.

Soovitaksin vaadata kas Shark Tanki või Dragon’s Deni. Mitte selle mõttega, et otsida paralleele Ajujahi saatega – neid ei ole! Vaid selle mõttega, et kuulata ja näha nende ettevõtjate lugusid. Ka nende, kes enne õnnestumist on esmalt 9 korda ebaõnnestunud.

Ajujahile saab ideid esitada 27. oktoobrini siin.