
Asi selge: Ajujahi eelvoorust valiti välja 104 eristuvat äriideed
Ajujahi konkursil selgusid 104 äriideed, mis pääsesid eelvoorust edasi. Ajujahi žürii valib kümne päeva pärast nende seast välja 30 paremat, kes pääsevad väärtuslikku arenguprogrammi.
EASi strateegia ja tootearenduse valdkonnajuht Inge Laas oli üks neist, kes hindas Ajujahi ideid. Neid laekus kokku 294. Laas kinnitas, et põnevad äriideed ei ole maailmas otsa lõppenud. „Eesti inimesed on leidlikud. Silma jäi mitu huvitavat ideed, mis keskendusid laste sotsiaalsete oskuste arendamisele, kaasates näiteks vanemat generatsiooni, nutikaid äppe või spetsialistide abi. Ideede esitanute profiilidest võib välja lugeda, et Ajujahi kiirendit hindavad lisaks noortele järjest rohkem ka kogenud ettevõtjad,“ rääkis Laas.
Ta lisas, et eriti väärivad esiletõstmist tiimid, kes vaatamata mullusele või isegi tunamullusele ebaedule on nüüd tugevama meeskonna või äriideega tagasi tulnud – ankeetidest võis järeldada, et vahepeal pole areng toppama jäänud.
SEB poolt hindas äriideid väikeste ja keskmiste ettevõtete segmendijuht Tatjana Vakulenko. “Kõige enim ideid jäi silma rohelise mõtteviisi valdkonnast, jagamismajandusest taaskasutuseni. Teisena jäi silma tööjõuturuga seotud probleemide lahendused: alates praktikakoha leidmise lihtsustamisest, kuni pagulaste, eakate ja puudega inimeste rakendamiseni tööturul. Mis on samuti tööjõu puuduse kontekstis oluline teema, millega tegeleda,” arvas Vakulenko.
Elisa telekomiteenuste valdkonna juhi Mailiis Ploomanni sõnul leidus Ajujahi TOP 100 ideede seas palju rohelise maailmavaate, taaskasutuse ja ringmajanduse ideid. „Selle valdkonna ideed on olnud kasvavas trendis juba viimased kolm aastat ning tegelikult on see ju positiivne,“ ütles Mailiis Ploomann. „Nende tiimide põhiline mure on enamasti otsustamiskohas, kas tegemist on sotsiaalse ettevõtte või päriselt kasumit taotleva äriga. Esimesel juhul seisneb keerukus õige partneri leidmisel, kes ettevõtmist rahastama ja toetama hakkaks. Teisel juhul tuleb aga ärimudeli kallal tõsiselt vaeva näha, sest vaid üksikud ettevõtted on suutnud luua rohelisest mõtlemisest toimiva äri,“ rääkis Mailiis Ploomann, lisades, et loodetavasti on mõni uus ja noor tiim maailmale teerajajaks ning suunanäitajaks rohelises, aga ka kasumlikus tegutsemises.
Maxima hindaja Vselovad Boikov arvas, et mobiiliäppide ideede loojad – keda oli tänavu palju – peaks veelgi olulisemaks pidama ärimudeli potentsiaali välisturgudel. “Eesti on liiga väike turg liiga suure konkurentsiga, et siin äppidega edukaks saada. Paljusid äpiideesid on pigem lihtne arendada, aga turg jääb väikseks,” arvas Boikov.
Edasipääsenud 104 idee piirkondlik jaotus on järgmine: Tallinnast 58, Harjumaalt 14, Tartumaalt 18, Pärnumaalt 4, Ida-Virumaalt 3, Saaremaalt 3, Järvamaalt 2, Valgamaalt 1 ja Viljandimaalt 1. Ideede esitajatest olid 64 mehed ja 40 naised.
Edasipääsenud ideedest pärineb 26 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 20 sotsiaalse ettevõtluse, 13 turismi ja teenusmajanduse, 8 energeetika ja keskkonna, 7 loomemajanduse, 5 tööstuse ja disaini ning 4 tervise ja biomeditsiini valdkonnast. 21 edasipääsenud ideed märgiti muu kategooria alla.
Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss, mis pakub tipptasemel mentorlust, koolitusi ja rahastust. Ajujaht on hoogu andnud ettevõtetele nagu Bolt, Bikeep, Click & Grow, GoWorkaBit, FoodDocs, UpSteam, Groveneer ja paljud teised. Viimase 12 kuu jooksul on Ajujahilt välja kasvanud idufirmad kaasanud enam kui 12 miljoni euro väärtuses investeeringuid. Tänavu ulatub Ajujahi rahaline fond rekordilise 140 000 euroni.
Ajujahi on ellu kutsunud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Konkursi partner on SEB ja suurtoetajad Elisa ja Maxima. Konkursi elluviimist rahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Lisaks toetavad Ajujahti investorid EstBANist, Advokaadibüroo TRINITI, Lingvist, Tartu Loomemajanduskeskus, UMA Workspace, Harku vald, Saue vald, Tartu linn, Pärnu linn, Tallinna linn.