Oodatult tuli kõige rohkem ideid Tallinnast, 55 tükki. Samaaegselt on palju edasipääsejaid ka Pärnumaalt, järgmisse vooru pääses sealt kuus ideed. Edasipääsenute nimekirja näeb siit.

Täpsuse huvides mainime, et järgmisse vooru lubame 104 meeskonda, kuna mitmel ideel oli võrdväärne keskmine hinne. Ajujahi ellukutsuja EASi projektijuht Marion Raudsepp ütles, et ideed olid üllatavalt tugevad. «Ühest küljest on kahju, et nii mõnedki tugevad ideed jäid välja juba esimeses voorus. Teisalt teeb rõõmsaks konkursi tugev tase,» rääkis ta.

Esmase vaatluse kohaselt saab öelda, et valdav enamus edasipääsenud ideede esitajatest omab kõrgharidust, tervelt 68 protsenti. Edasipääsenute eestvedajad on saanud hariduse valdavalt Tartu Ülikoolist (29tk) või Tallinna Tehnikaülikoolist (16 tk). Õnnestumistõenäosus pääseda saja parema hulka oli kõige suurem nende ideede eestvedajatel, kes olid saanud hariduse välisülikoolist või Eesti Kunstiakadeemiast. Tõsi, Eesti Kunstiakadeemia vilistlased esitasidki kokku vaid üheksa ideed, millest kuus pääses edasi.

Maakondlik ideede jaotus oli järgmine: Tallinnast 55, Tartumaalt 16, Harjumaalt 13, Pärnumaalt 6, Ida-Virumaalt 3, Läänemaalt 2, Lääne-Virumaalt 2, Jõgevamaalt 1, Põlvamaalt 1, Raplamaalt 1, Saaremaalt 1, Valgamaalt 1 ja Võrumaalt 1.

Kolmkümmend parimat valitakse välja TOP100 pitch’i käigus, mis toimub 28.-29. novembril. «Ajujaht ei ole lihtsalt ärimudeli edasiarendamiseks, vaid Ajujahi käigus õpitakse oma ideed tutvustama ning lahenduskäiku müüma,» rääkis SEB äriinnovatsiooni juht Mart Maasik. Seega, kolmekümne hulka jõudmiseks tuleb esitlusoskused uuele tasemele lihvida.

Eesti suurima äriideede konkursi ellukutsuja on EAS, partner SEB ja suurtoetaja Nortal. Lisaks neile toetavad Ajujahti: Levira, Advokaadibüroo Cobalt, Nasdaq, Tehnopol, Heateo Sihtasutus, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Pärnu linn, Tallinna linn, Tartu linn ja Võru maavalitsus.