105 Ajujahi tiimi pääsevad novembri lõpus oma ideed žüriile esitama. Nende seast valitakse välja 30 parimat tiimi, kes pääsevad väärtuslikku arenguprogrammi. 

„Praegune murranguline aeg on soodustanud arvukalt uute äriideede ja innovaatiliste lahenduste sündi. Näiteks pakub üks idee VR-keskkonnas avaliku esinemise koolitusi, mis näitab taaskord mõtteviiside muutust – paljud konverentsi ettekandeid tehakse ju nüüd hoopis virtuaalselt. Ootamatutest ideedest võiks esile tuua e-lapsehoidjate platvormi, mis viib kokku kodukontoris töötavad lapsevanemad ja lapsehoidjad, kes oma teenust üle digisilla pakkuda saavad,“ tõi näideteks EASi innovatsiooni teenusejuht Aigi Kukk, kes oli üks ideede hindajatest. Tema sõnul oli tänavu mitmeid kriisist inspireeritud äriplaane, mille hulgas oli lahendusi nii ettevõtete tarneahelate efektiivsemaks muutmisest kui ka hetkel väga aktuaalse vaimse tervise teemaliste digitaalsete lahenduste pakkumisest.

Teise hindaja, Tatjana Vakulenko sõnul on ideede seas esile kerkinud ka keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse teemad. “Mitu ideed tuli rohelise energia tootmise valdkonnast, aga mõeldakse ka sellele, kuidas olemasolevaid asju kauem kasutada ja ka lihtsalt vähem osta – alati saab ju laenata! Ideid tuli nii elektroonika akude kasutusaja pikendamisest, restoranitoidu raiskamise vältimisest, asjade rendiplatvormide loomisest kuni lagunevate mõisahoonete taas kasutuselevõtmiseni,” sõnas Vakulenko, kes on Ajujahi partneri SEB väike- ja keskmise suurusega ettevõtete segmendi juht.

Microsoftis töötav start-up’ide ekspert Mihkel Rembel tõi esile eestlaste innovaatilisuse rohepöörde ja turismi asjus. “100 parima äriidee hindamise käigus oli näha, et aina enam digilahendusi jõuab rohemajandusse ja turismi. Viimase valdkonna puhul toon esile virtuaalsete kogemuste ideed, mis viivad jaapanlased Hiroshimast paari minutiga Tsiatsungõlmaale Võrumaal,” ütles Rembel. 

Peeter P. Mõtsküla advokaadibüroost Triniti hindas uusi ideid oma erialast lähtuvalt. “Suurepärane on uute ideedega välja tulemise juures näha nii palju entusiasmi. Tasub aga jälgida, et uue alguse tuhinas ei läheks meelest silmas pidada, millised raamid ettevõtluskeskkond uue firma ümber asetab,” ütles ta. Nii mõnegi idee puhul tekkis küsimus, millist probleemi üritatakse lahendada või miks trügitakse turule, kus juba valitseb üsna tihe konkurents. Samuti tehakse pahatihti uue asjaga alustades omavahelised kokkulepped kiirustades ja hooletult. “Juba esimestest päevadest peaks mõtlema ka ettevõtte asutamisega seotud juriidilisele poolele. Panna paika asutajate ja ettevõtte omavahelised õigused-kohustused ning veenduda, et kogu ühiselt loodav intellektuaalne omand jääks asutatava ühingu kontrolli alla. Alguses hoolikalt paika pandud põhimõtted hoiavad edaspidi palju segadust ja konflikte ära”, lisas Mõtsküla.

Edasipääsenud 105 ideest on Tallinnast 55, Harjumaalt 16, Tartust 11, Tartumaalt 2, Pärnumaalt 4, Järvamaalt 3, Ida-Virumaalt 3, Võrumaalt 2, Läänemaalt 1, Põlvamaalt 1, Raplamaalt 1 ja Saaremaalt 1. Kaks ideed esitati välismaalt.

Valdkonniti jaotuvad ideed: 31 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 22 sotsiaalse ettevõtluse, 8 turismi ja teenusmajanduse, 6 tööstuse ja disaini, 6 tervise ja biomeditsiini, 5 energeetika ja keskkonna ning 5 loomemajanduse valdkonnast. 22 edasipääsenud ideed märgiti muu kategooria alla. 

Kõiki ideid vaata siit

Ajujahi on ellu kutsunud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Konkursi partner on SEB ja suurtoetajad Elisa, Maxima ja Microsoft. Konkursi elluviimist rahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Lisaks toetavad Ajujahti investorid EstBANist, Advokaadibüroo Triniti, Tartu Loomemajanduskeskus, Saue vald ja Tartu, Pärnu ja Tallinna linnad.