Finaalsaate ootuses vestlesime TOP3 meeskonna Ruex kaasasutaja Roman Zahharoviga. 

Sinu sõnadega: mida RUEX teeb?

Ruex on elektriautode laadijate Airbnb. Igaüks (eraisik, spordiklubi, restoran, kaubanduskeskus) võib osta laadija meilt või kelleltki teiselt ja meie ühendame selle autojuhtide poolt kasutatud populaarsete platvormidega, kus see hakkab raha teenima. Millistel aegadel oma laadijat välja üürida, kas 24/7 või mõni tund päevas, on igaühe enda teha. Saad panna koduse laadija sulle raha teenima sel ajal, kui oled ise autoga tööl. Muidu seisab laadija ilma tööta, aga nüüd saab kasvõi naabrimees seda kasutada. Sellega me tegelemegi – ühendame laadijad tuntud platvormidega.

RUEX. Miks just selline nimi? Mida see tähendab?

Mõtlesime selle peale kaua. Me ei tahtnud millegagi otsest seost, aga nimi peaks olema lühike ja unikaalne. Kujunes nii, et prantsuse keeles rue on tänav ja X on justkui ristmik tänaval ehk on seotud transpordiga. See meile sobis ja nii see lõpuks jäi.

Räägi natuke enda taustast. Kuidas ettevõtluse ja Ruexi juurde jõudsid? 

Viimased 18 aastat olen töötanud erinevatel ametitel finants- ja üldjuhtimise vallas. Kunagi peale ülikooli alustasin KPMG’s, see on üks suuremaid audiitorbüroosid. Sealt liikusin edasi finantsjuhtimisse ja viimasel ametikohal olin tegevjuht transpordivaldkonnas.

Viis aastat olnud EstBANi liige. Olen teinud mõned investeeringud ja iduettevõtteid lähedalt jälginud. Olen ammu tahtnud olla aktiivse osaniku rollis. Praegu tundus õige aeg seda teha. Viimasel kohal olin töötanud üle 6 aasta ja oli aeg suureks muutuseks. Mind mõjutas ka Nassim Nicholas Talebi raamat Skin in the Game. Sealt see algas. Asjaolud langesid kokku ja tegime sõpradega ettevõtte.

Miks valisite tegutsemiseks just elektriautode laadimise valdkonna?

Ideid oli meil erinevaid. Nägime korduvalt, et ükskõik, mis ala sa ei vaata, kõikjal on konkurendid olemas ja midagi uut välja mõelda on raske. Iga uue ideega astud kohe teravasse konkurentsi.

Meile meeldis see, et elektriautode laadimise valdkond on uus ja pole veel välja arenenud. Hakkasime esmalt hobi korras endale kogemusi tekitama. Ostsime ühe laadija ja paigaldasime selle, hakkasime oma laadijat kokku panema. Sealt hakkasid asjad lumepallina kasvama. Lõpuks nägime isiklike kogemuste kõrvale kokku ka suuremat pilti. Saime aru, millega peaks turule tulema ja mida klientidel tarvis on. 

Mis saab olema teie järgmise aasta suurim väljakutse?

Neid on kindlasti palju. Oleme väga noor ettevõte ja iduettevõtte algusfaasis. Meil on vaja raha kaasata ja inimesi palgata. Teame, et on raske leida arendajaid ja insenere. Eestis on konkurents headele töötajatele väga tihe, sest paljud iduettevõtted palkavad. Kolmandaks on meil tarvis välisturgudele jõuda ja seal kanda kinnitada. 

Mis takistab praegu veel kiiremat elektriautodele üleminekut?

Kõige tähtsam on hind. Elektriautod on üldjuhul kallid ja nende sõiduulatus ei ole veel see, mis bensiinimootoriga autodega harjunud ostjatele sobiks. Bensiiniga saad ühe laadimisega sõita 500-700 kilomeetrit, elektriautoga saab praegu 300 ringis. See on psühholoogiline takistus. Vaikselt tulevad aga järjest paremad autod ja nad lähevad odavamaks. Tesla lubas aasta tagasi, et tuleb auto, mis maksab 30 000 dollarit. Hind ja sõiduulatus on kaks põhilist kriteeriumi. Mõneti mõjutab ka laadijate arv, sest leitakse, et avalike laadijate arv ei ole veel piisav ja elektriautot pole mõtet osta.

Elektriautod on tulevik, selles pole vist kahtlust. Eesti elekter tuleb aga jätkuvalt põhiliselt põlevkivist. Kuidas seda kommenteerid?

Kahtlust pole absoluutselt. Maailmas on üksikud autotootjad, kes pole veel öelnud, et nad lõpetavad fossiilkütuseid kasutavate autode tootmise. Küsimus on ainult selles, kes seda millal teeb. Pääsu ei ole. Ka Euroopa Liidu nõue olla CO2 neutraalne survestab seda üleminekut.

Mis puudutab energia päritolu, siis kõigil on valik, mis energiat nad ostavad. Võid valida tuule- või põlevkivienergia. Kui mõelda roheliselt, siis on alati võimalus osta rohelist energiat. Avalikes laadijates on ainult roheline energia, see ongi ju selle mõte.

Elektriautod on valdkond, mis on nagu laviini ootuses: kohe-kohe tuleb midagi väga suurt, aga veel seda ei ole. Kuidas on sellises olukorras ettevõtet arendada?

Esiteks: me sellepärast alustasimegi, et teadsime, et see laviin on tulemas. Et praegu pole veel tippaeg ja sinna on veel aega. Meil on aega end laviiniks ette valmistada. Siis on meil nii laadimis- kui tarkvarateenuste kliendile toote ja teenuse pakkumiseks kõik konkurentsieelised.

Teiseks: meie tugevus on suhted laadijate tootjatega ja me pöörame sellele väga palju tähelepanu. On juba näha, et Euroopa Liidus ostetakse hangete puhul juba praegu väga palju laadijaid korraga. 100, 200 või 300 laadijat ühe tellimusega. Osta ühte, kahte või kolme on päris raske. Isegi kodulaadijatega oli Suessi kanali situatsiooni ajal probleeme. Keegi ei saanud mitu nädalat uusi laadijaid ja oli tunda, et teatud tüüpi laadijaid ei olnud. Head suhted tootjatega tähendavad, et meil on laadijad alati olemas.

Nüüd on suurem osa Ajujahist selja taga. Kuidas sellele ajale tagasi vaatad? 

Oli väga põnev. Me ei kahetse, et otsustasime osa võtta. Nägime mitut eelist, mida osavõtt meile annab. Viie kuu jooksul oli tarvis kogu aeg areneda ja pingutada. Kuna tegemist on avaliku saatega, kus asjad eetrisse lähevad, peab eriti tähelepanelik olema. Tuleb arengut näidata ja see areng peab olema muljetavaldav. See tunne, et keegi hingab kuklasse, on positiivne.

Teiseks, meil vedas väga mentoriga. TOP30 voorus valiti mentorit pimesi, ehk mentorid ei teadnud, kes neid valis ja tiimid ei teadnud, keda valisid mentorid. Hiljem saime teada, et meie tiimi ja mentori valik klappis. Tanel Erm Microsoftist oli meie mentoriks läbi kogu arenguprogrammi juba TOP30’st alates. Varem polnud meil mentorit olnud ja ütlesime talle kohe, et meil ei ole täpset ettekujutust sellest, mis mentori töö täpselt on. Meie koostöö kujunes aga väga produktiivseks ja Tanelil oli meie tiimile tõsine mõju. Temast sai justkui meeskonna liige, kes teadis, mida me teeme ja avaldas arvamust. Meie vaatasime asju lepingu ja kliendi tasemel, aga Tanel aitas vaadata suurt pilti ja suurt turgu. See oli väga kasulik.

Alguses tulime Ajujahile plaaniga arendada oma äpp. Tanel küsis, et kas teil on ikka seda äppi vaja. Igaüks teeb oma äppi. Sellisel juhul peaks äpile kliente otsima ja seda turundama. Tema veenis meid, et sel pole mõtet. Arutasime seda mitme pika vestluse jooksul. Lõpuks loobusimegi äpi ideest ja otsustasime ühendust võtta platvormidega, kel on juba kliendid olemas. Näiteks Barking, mida autojuhid kasutavad parkimiseks ja autopesuks. Nüüd saab varsti Barkingus tänu meile ka elektriautot laadida. See pööre oli Taneli suurim mõju meie arengule.

Kolmandaks tahan välja tuua arenguprogrammi. Iga 2-3 nädala tagant toimusid koolitused, mis olid väga põnevad ja kasulikud.

Tähelepanu muidugi ka! Kui saime klientidega suheldes öelda, et osaleme Ajujahil, oli vastuvõtt südamlik ja soe. Inimesed tahavad sind aidata ja suhelda. See aitas meie äri ja aitab ka edaspidi.

Mis oli sinu jaoks Ajujahi arenguprogrammi kõige parem osa? 

Olen nüüdseks väga palju pitch’e teinud. Iga vooru jooksul oli tarvis end tõestada. See avalik tähelepanu on hea. Väljaspool telemaailma on pitchimine palju lihtsam. Ajujahis saad väga täpse 3 minutit ja ongi kõik. Pead kogu oma idee selle aja sisse suruma ja efektiivne olema. See trenn ja dresseerimine on väga hea kool, seepärast toon selle eraldi välja.

Kuidas peaks ette valmistuma see, kes plaanib oma ideega järgmisele Ajujahile tulla? Kas ta peaks tulema?

Kindlasti tulge! Ajujaht on hea koht tähelepanu saada ja kliente leida. Saad ka investorite tähelepanu. Mida kõrgemale konkursil liigud, seda rohkem profiinvestorid sind tähele panevad. Seda kergem on sul nendega rääkida ja mõned võtavad ka ise ühendust. Peab olema valmis tõestama, et su idee läheb lendu. Tahtmine oma asja teha peab olema suur. See võtab kõvasti aega ja energiat.

Mis on need väljakutsed, mida sina alustava ettevõtjana üldse ette ei näinud? 

Äris on väljakutseid iga päev. Tarvis on klientidega läbi rääkida ja lahendusi otsida. 

Ajujahi kontekstis ei osanud ma oodata seda, kui palju aega kulub ettevalmistuse peale. Keskmiselt oli iga 3-4 nädala tagant konkursi järgmine voor. Tavaliselt kulus viimane nädal enne uut vooru ettevalmistusteks. Oli vaja raporteid teha, videoklippe salvestada, esinemist ette valmistada. Seda kõike tuleb teha paralleelselt tööga ja see viimane nädal enne uut vooru on päris raske. 

Iseloomusta oma Ajujahi konkurente Lexit ja Münti ühe lausega.

Münt: noorus ja energia. Nad on nii vahvad noored inimesed ja meeldivad mulle väga. Hoian neile pöialt, et neil läheks hästi!

Lexi: kogemus. Nad teavad täpselt, mida nad teevad. Polegi kahtlust, et nad saavad hakkama. Nad on väga arvestatavad konkurendid.

Tegelikult oli kogu TOP10 ja TOP6 valik žürii jaoks väga keeruline. Sõelale jäävad head ideed ja head meeskonnad. Valik on lõppkokkuvõttes väga raske.

Kas tahad meie vestluse lõppu veel midagi lisada?

Tahaksin korraldajaid tänada. See on suur töö, mis nad teevad. Olen näinud, kui palju inimesi selles osaleb. Kogu tehnika, korraldus, juhtimine, monteerimine, heli ja muusika. Suured tänud!

Loodan, et see saade jätkab. 14 aastat on juba väga hea traditsioon ja Ajujahist on kasvanud head ettevõtted.