Nick de Mey: soovitan minna muutustega julgemalt kaasa

29. veebruar 2016

Nick de Mey: soovitan minna muutustega julgemalt kaasa

Homme 1. märtsil toimub SEB Innovatsioonilabor. Ürituse peaesinejaks on Nick de Mey, kelle ettevõte Board of Innovation aitab organisatsioonidel leida uusi tuluteenimise võimalusi. De Mey tiim on nõustanud selliseid ärikliente nagu eBay, Nestlé või Adidas. Uurisime, mida Nick ärimudeli innovatsioonis oluliseks peab.

Milline on uuenduslik äri- või tulumudel? Kuidas aitab see tõhustada äritegevust või eristuda konkurentidest?

Digiajastu ja võrgustunud ühiskond võimaldavad eksperimenteerida täiesti uute kasumi teenimise viisidega. Viimasel kümnendil on muutunud võimalikuks rakendada paralleelselt eri tulumudeleid (ingl revenue model) ja uurida, milline neist toimib. Vaadake kas või meelelahutustööstust. Teatud valdkonnad (näiteks filmindus) tunduvad uuenduste suhtes väga tõrksad. Kinod müüvad ikka veel kalleid ühe seansi põhiseid pileteid, nagu sada aastat tagasi.

Meelelahutuse muud harud otsivad uuenduslikke tuluallikaid. Võtame näiteks mängutööstuse: selle asemel, et müüa mänge fikseeritud hinna eest ühiku kaupa (DVD, kassett), õpiti selles valdkonnas eksperimenteerima. Nüüdseks on turul tosin uut tulumudelit, näiteks maksa-palju-tahad-skeemid, liitumispõhised mudelid ja äpid. Suhe kliendiga muutub täielikult, ajendatuna sellest, millist väärtust klient ootab ja mida on tehnoloogiliste lahenduste abil võimalik pakkuda.

Mida tehnoloogia võimaldab?

Tehnoloogia laseb eelkõige eri lahendustega eksperimenteerida. Kui varem tuli tulumudeli katsetamiseks investeerida uude jaemüügikanalisse või taristusse, siis nüüd on võimalik osta veebipõhine valmislahendus, ühendada see kiiresti oma süsteemiga ja vaadata, kuidas mudel töötab.

Nädalavahetusega saate panna püsti internetipoe ja tellimissüsteemi. Esmaspäeval võib ettevõte alustada suhtlust kliendiga täiesti uues kanalis, mis on suunatud uuele segmendile. Kiire õppimine on tõenäoliselt kõige põnevam asi, mida tehnoloogia võimaldab.

Millised on põhivead, mida väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted teevad?

Paljud ettevõtte omanikud vaatavad uut ja põnevat Silicon Valley idufirmade tehnoloogiamaailma ning näevad ainult kuulsaid erandeid, milleks on Airbnb, Apple, Netflix ja Uber. Need (sageli haibitud) idufirmad moonutavad arusaamist, mida tehnoloogia ärimudelite järgmise põlvkonna puhul tegelikult teha saab. Eelnimetatud kuulsad tehnoloogiaettevõtted võistlevad väga spetsiifilises kaalukategoorias.

Tihti on palju väärtuslikum võrrelda oma ettevõtet muude tehnoloogiaettevõtetega, kes on juba mõnda aega tegutsenud ja kes samuti jälgivad, mida teised nende ümber teevad. Nad on sageli n-ö maalähedasema mõtteviisiga novaatorid, kes liiguvad edasi sammhaaval, katse ja eksituse meetodil, mitte radikaalseid uuendusi tehes. Enamikul väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ei ole võimalik investeerida julge ning riskantse eksperimendi rahastamiseks miljoneid. See ei tähenda, et nad ei saa uusi tuluallikaid katsetada. Olge lihtsalt realistlikud ja ärge pettuge, kui te ei suuda kohe saavutada iga kuu 20 protsenti tulu kasvu.

Millised on peamised muudatused, mida uuenduslikud ettevõtted oma äri- või tulumudelis teevad?

Kui aastaid 2005–2010 iseloomustas suur hulk ettevõtteid, kes rakendasid freemium-ärimudelit, siis see on ilmselgelt muutunud. Viimastel aastatel on paljudel ettevõtetel ebaõnnestunud pikaajaliselt edukaid tuluallikaid leida mudeli alusel, kus nad oma põhitoote annavad ära tasuta. Sellised riskantsed eksperimendid idufirmade seas tekitasid sarnaseid klientide ootusi ka muudes valdkondades. Klient harjus saama toodet tasuta või peaaegu tasuta. Järjest enam taibatakse, et hinnastamismudel peab olema realistlik alates esimesest päevast. Sellega kaasneb sageli vähem kliente, kuid samas on palju suurem võimalus, et ettevõte jääb ka pikas perspektiivis ellu. Suund on selgelt jätkusuutlikuma ja tervema tuleviku poole.

Mida soovitate Baltimaade väikesele ja keskmise suurusega ettevõttele? Milliseid trende olete siinses ärikeskkonnas märganud (eriti tulumudeli seisukohast)?

Balti ettevõtjatega rääkides tunnetan väga positiivset hoiakut. Piirkonna poliitiline keskkond oli aastakümneid keeruline ja rahutu. Ettevõtetel tuli kaubelda Kesk-Euroopa riikide või endise Nõukogude Liidu regiooniga. Ettevõtlusega tegelemine oli tihti poliitiline otsus. Praegu on kauplemiseks palju rohkem võimalusi, kaugelt üle geograafiliste piiride. Samuti ollakse siin tehnoloogia kasutamisele palju avatum kui Kesk-Euroopas. See kõik tekitab ettevõtluseks tugeva ja soodsa pinnase. Minu nõuanne ettevõtetele on minna muutustega julgemalt kaasa ja kasutada potentsiaali, mida nende regioon pakub.

Milline oleks teie peamine nõuanne idufirmale, kes on oma ettevõtte äsja käima pannud? Millised on näiteks kolm olulisimat edu saavutamise tegurit?

Väga palju saab ära teha ajurünnaku ja eksperimenteerimisega, nii toote kui ka ärimudeli puhul. Ent selleks, et ettevõttena edu saavutada, on eelkõige vaja esmaklassilist meeskonda. Inimestele ja tiimile mõeldakse tihti alles hiljem. Enamik ettevõtjaid ei alusta oma äritegevust, keskendudes tugevale meeskonnale. Nad loovad toote või teenuse ja leiavad turu, kuid taipavad alles hiljem, et nende tuleviku määravad ettevõttesisesed talendid. Seega ehitage kohe alguses üles õige meeskond ja positiivne ettevõttekultuur, olge inimeste suhtes realistlike ootustega ning panustage piisavalt energiat õigete talentide ligitõmbamisele.

Millisena näete väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid kümne aasta pärast? Millel on põhitähelepanu ja millest oleneb nende edu?

Järgmisel kümnendil hakatakse rohkem pingutama koostöö nimel. Ettevõtted mõistavad üha enam, et jõudude ühendamine, ka konkurentidega, võib olla maailma mastaabis tegutsemisel kasulik.

Iga koostöö ei pea olema igaveseks kivisse raiutud. Uus partnervõrgustik on võimalik kokku panna ühe konkreetse projekti jaoks ja pärast see taas koost lahti võtta. Määravaks saab see, kui nobedalt ettevõte turul potentsiaalseid partnereid leiab ja nendega koostööni jõuab!

SEB korraldatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete Balti äriuuringu andmetel ei pööra ettevõtted piisavalt tähelepanu ärimudeli uuendusele. Kuidas Te seda trendi kommenteerite?

Konkurentide tooteid on sageli küllaltki lihtne hinnata ja kommenteerida. Ärimudeli kõiki detaile on tihti palju raskem aduda. Seega on ettevõtetel keerukas teiste firmade ärimudeliga seotud eksperimente mõista ja neist õppida.

Uuringust selgub, et paljud Baltimaade väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ei investeeri ärimudeli uuendamisse. Kuid minu arvates ei ole see tüüpiline Balti riikide probleem. Ainult suhteliselt suurtel ettevõtetel on ressursse, et luua eraldi novaatorite meeskond, kes püsiks turu uute ärimudelitega kursis ja oleks valmis neid ka katsetama. Tegu on strateegilise otsuse ja pikaajalise investeeringuga. See on valik, mida paljudel väiksematel tegijatel ei ole ressursipuuduse tõttu võimalik teha.

Ellukutsuja

Ajujahi kiirendiprogramm ja telekonkurss sünnib avaliku- ja erasektori koostöös ning selle ellukutsuja on EASi ja KredExi ühendasutus.

Ellukutsuja: EAS
Suurtoetajad:

Toetajad: