Elisa uute teenuste juht Kertu Popp kirjeldab mismoodi sünnivad Elisa sees uued teenused ning ideed, mis teenusteks ei saa, loovad kasvulava uuteks ettevõtte-sisesteks lahendusteks või avardavad lihtsalt töötajate silmaringi. Ehk inspireerib see lugu veel mõnda viimase-hetke-otsustajat, et Ajujahis osaleda.

Elisat on peetud aastaid üheks kõige innovaatilisemaks erasektori firmaks Eesti turul ja  trendiloojaks kaugtöö populariseerimises. Peaaegu igal aastal esitavad Elisa juhid Delfi-Geeniuse-Postimees Gruppi arvamusveergudel ning podcastides tuleviku- ja olevikuideid, mis on väärt jäljendamist. Insenerid teevad koostööd Ajujahi ideekonkursil säranud tiimide spetsialistidega. “Tavalisest kõneoperaatorist” on vaikselt saanud elamuste vahendaja.

Neid tegevusi kannustab firma soov otsida pidevalt uut tulu võimalikult efektiivselt. Mida see üldsõnaline lause tähendab? Lihtlabaselt selgitades: mida on võimalik robotite, tehnoloogia ning tehisintellektiga automatiseerida, seda automatiseeritakse. Mida on võimalik digitaalseks teha, seda tehakse. Klientide soovid võivad olla sarnased, mis aastal 2010 või 2015, aga Elisa täidab neid tehnoloogia abil kiiremini. Kiirem ja individuaalsem kliendikogemus toob juurde uusi kliente.

Uute teenuste valdkond tekkis möödunud kümnendi keskpaiku, kui Elisa sai aru, et innovatsiooni kui metoodikaga on vaja kogu aeg teadlikult tegeleda. Struktuurselt, mitte pooljuhuslikele tiimikoosolekutele ning suvepäevade töötubadele lootes. “Saime aru, et uut kasvu ei tule, kui jääme pelgalt suurepäraseks telekommunikatsiooni ettevõtteks. Esimese projektina kaardistasime ära Eesti meelelahutusvaldkonna,” ütleb Kertu Popp.

Idee Garage kui ideede inkubaator

Elisa uute teenuste osakond ning juhtkond kogub kolleegidelt ideid igapäevaselt, ehkki see protsess säilitanud spontaansuse, et mitte “sundida” ideid inimestest välja. “Julgustame Elisa töötajaid iseseisvalt mõtlema ja ideid jagama igapäevaselt. See on osa ettevõtte kultuurist, mitte üks konkreetne projekt. Vastutust ja uusi huvitavad tööülesandeid võetakse mitte neid ei dedikeerita ülevaltpoolt alla.Selline ettevõtlikkust edendav ja võimaldav töökultuur on oluliselt motiveerivam kui ülereguleeritud hierarhiline võimu jagamine,” selgitas uute teenuste valdkonna juht

Kui töötaja – olenemata sellest, mis osakonnas ta tööl on – pakub hea idee, saab ta võimaluse osa võtta uute teenuste projektimeeskondade tööst. Seal peab töötaja otsustama, kui palju ja mis rollides ta tahab endale vastutust võtta ning uute teenuste juhid loovad tugisüsteemi idee autorile. Samuti selgub projektmeeskonna kokkupanekul, et kas tiimis on inimesed, kel on ka vastavad kompetentsid ning ressurssid, et ideest arendada teenus või eksperiment, mida turul päriselt katsetada. “Üsna sarnaselt toimetab näiteks Ajujahi programm, aga ka mõned teised äriideede inkubaatorid,” lisab Popp.

Täiesti iganenud olevat arusaam, et ainuüksi idee ise on kuldaväärt ning autor peaks kohe eeldama ametikõrgendust. “Iga teenusmõte vajab tugevat tiimi, kes selle teostab ja parimad tegijad jäävad siiski igal juhul silma. Vastutuse võtmist oskab märgata iga innovaatiline ettevõte,” ütleb Popp.

Metoodilisem töö ideede arendamiseks käib kord aastas toimuval Elisa Idee Garage sündmusel. Kaks päeva esitavad Elisa töötajad kõikvõimalikke mõtteid, mille seast filtreeritakse välja populaarsemad ideed. Nende ümber moodustuvad ajutised tiimid, kelle mõtteid aitavad tagasisidestada uute teenuste valdkonna spetsialistid. Projektitiim püstitab esialgu eeldused – mis sihtrühma idee kõnetab, mis oleks teenuse või toote hind, mis on selle turupotentsiaal ja mis probleemi idee lahendab. Kui vastused eeldustele loodud, hakkab pihta testimine reaalsete klientide peal. Sündmuse lõpuks oskavad kõik tiimid põhjendada, kas populaarsed ideed väärivad edasist analüüsi või tuleks idee mõneks ajaks “sahtlisse ootama jätta”.

Elisa UP 

Ettevõtted teavad, et vaid oma valdkonna spetsialistide käest mõtteid korjates võid jääda “mulli”, kus mõtted peegeldavad eelkõige kitsama kildkonna arvamusi, mitte laiema üldsuse. Elisa on üks ettevõtteid, kelle kliendibaas on alati nõudlik ning on üsna representatiivne üldsuse soovide osas. Seetõttu on mõned Elisa teenused saanud uuendusi just klientide ettepanekute tõttu.

Lisaks eelmainitud ideeallikatele märgib Kertu Popp ära Elisa start-up-tiimi Elisa UP. “UP teeb pidevalt koostööd idufirmadega Eestis ja välismaal. Ühes start-uppidega testime aastas vähemalt tosinat teenusmõtet. Aga lõplik sõna jääb alati kliendile,” ütleb Popp.