Timey sündis nüüdseks umbes poolteist aastat tagasi TalTechi ettevõtluse aluste ainekursusest. „Seal tuli välja mõelda niiöelda pseudoäriidee, millele reaalne äriplaan teha. Alguses ei olnud meil ega õppejõul sellesse ideesse suurt usku,“ räägivad idee taga seisvad Martin Möllits ja Laurent Läheb Timey sünnilugu.

Timey on tark „parim enne“ indikaator, mis kleebitakse toidu pakendile. See värvub punaseks, kui toodet valel temperatuuril hoitakse. Ehkki täpne toimemehhanism on Timey ärisaladus, põhineb toode justnimelt keemilistel reaktsioonidel. Toode on siiski noorte keemikute vaimusünnitis.

Foto: JP Hion

Indikaator värvub rohelisest punaseks, kui seda hoitakse määratud temperatuurist soojemas. „Meie praeguse lahendusega suudame konkreetse temperatuuri tuvastada vahemikus -22 kraadist kuni +16 kraadini. Indikaatori samm käib poole kraadi kaupa,“ selgitab Martin Möllits indikaatori toimimist. Värvi muutmine toimub hiljemalt kümne minuti jooksul, mis on ettevõtete jaoks kriitiline piir.

Foto: Timey

Probleem tarneahelas

Esimest ideed tegid poisid koolitöö raames, mille jaoks tehti korralik turu-uuring. Erinevate toidutööstusettevõtetega suheldes selgus aga üsna kiirelt, et tegemist on siiski päriselt eksisteeriva probleemiga. Seda just toidutööstuses.

Meie toidulauale jõudev toit läbib pika teekonna tootja juurest läbi vaheladude kauplustesse. Selle jooksul viibivad tooted erineva temperatuuriga keskkondades. „Näiteks soojal suvepäeval rikneb piim poe estakaadil seistes juba 8 minutiga,“ ütleb Martin. See on ekstreemne näide, aga ka mõnekraadised temperatuuride kõikumised võivad toidu kvaliteeti mõjutada. Kuna hetkel puudub indikaator, mis kõikumisi tuvastaks, jõuab kehvasti hoitud kaup ikkagi müüki. Seega ei anna klassikaline „parim enne“ tähis piisavat infot toote värskuse ja kvaliteedi kohta.

Revolutsioon kalatööstuses

Ehkki esimene prototüüp sai loodud piimatoodetele, on Timey indikaator kasutatav pea kõigi külmletitoodete puhul. „Piim, kala, liha. Nende kõigi puhul on temperatuuri nii võimalik kui vajalik mõõta.“

„Toiduettevõtted rääkisid meile, kuidas pettunud kliendid helistavad ja soovivad oma raha riknenud toidu eest tagasi saada. Küsimus aga on, et kes siis lõpuks vastutab,“ ütlevad poisid ja lisavad, et seda aitabki Timey lahendada.

Kaubaautodes on küll olemas elektroonilised lahendused temperatuuri jälgimiseks, kuid need pole alati usaldusväärsed. „Nägin ühte Norra dokumentaalfilmi, kus oli kaubaauto elektrooniga ülesöelnud ja kala hakkas külmutusseadmetes sulama. Tegelikkuses müüakse see kaup ikkagi ära või kantakse maha, kuigi pole selge, mis seisus tooted on. Meie indikaator on sellisel juhul kvaliteedikontrolliks ideaalne lahendus,“ toob Martin näite.

Timey võitis sTARTUp Day 2019 STARTER pitching võistluse. Foto: JP Hion

Timey fookuses on kalatööstus. Kala ja kalatoodete transporiahel on sageli pikk, kuna kalade püügikohad on lõpptarbijast kaugel. Mida pikem ja keerulisem on transpordiahel, seda raskem on ka selles valitsevate tingimuste kontrollimine. Seega on vajadus Timey indikaatori järgi seal kõige suurem.

Möödunud aasta septembris käis tiim ka Namiibias, mis on üks suurimaid kalaeksportööre terves maailmas. Sealt on pärit ka eestlastele tuntud heigikala. Kohalike ettevõtjatega suheldes selgus, et huvi noorte keemikute toote vastu on suur. „Aafrika on meie jaoks kindlasti väga oluline turg,“ ütlevad nad.

Tootmine käib käsitööna

Tootmisprotsessi alguses midagi glamuurset ei olnud. „Me alustasime väga robustselt. Esimene kleebis oli suur ketas, kuhu sisse panime vajalikud ained, et toimuksid reaktsioonid.“

Esimene prototüüp saadi valmis tänu Prototroni rahastusele, mille tiim võitis 2018. aasta kevadel. Suve alguses käidi ka USA-s Nebraska Wesleyani Ülikoolis toimunud rahvusvahelisel äriarenduprogrammil NGAL, kust toodi kaasa esikoht ja 3000 dollari suurune auhind.

Foto: Prototron

„Oleme suve keskpaigast saati toodet disaininud ja optimeerinud. Järgmise kvartali jooksul tuleme välja kleepsuga, mida on võimalik toidupakenditele kinnitada,“ räägib Martin hetkeseisust. Praegu tegeleb tiim toote testimisega.

Hetkel on tiimil neli pilootklienti. „Teeme koostööd Eestis ja UK-s tegutseva kalatööstusettevõttega, Baltikumi suurima jäätisetootjaga, Skandinaavia ühe suurima piimatööstusega ning Helsingis ja Tallinnas tegutseva startup kullerteenust pakkuva ettevõttega“ räägib Martin, jättes hetkel ettevõtete nimed mainimata.

Meeskond soovib ajujahilt ennekõike mentorlust äriarenduses ning rahalist toetust uute turgude leidmiseks ja tootmise alustamiseks.

Ajujahil on tiim jõudnud 30 parema äriidee hulka. Abi saavad Martin ja Laurent läbi tutvuste ja TalTech Mektory partnerluse. Ajujahi poolt aitavad kaasa Elisa uute teenuste juht Kertu Kriisk, õigusvallas on tiimi paremaks käeks Advokaadibüroo TRINITI advokaat Ergo Blumfeldt.

Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss. Ajujahi ellukutsuja on EAS, partner SEB ja suurtoetaja Elisa. Lisaks neile toetavad Ajujahti advokaadibüroo Triniti, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Põllumajanduskoda, Harku vald, Pärnu linn, Saue vald, Tallinna linn, Tartu linn. Ajujahi elluviimist rahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Ajujahti viivad ellu Civitta Eesti AS, Kommunikatsioonibüroo JLP ja Tehnopol.