Ajujahi TOP30 võistkond Sunmill teeb päikeseenergiast elektri tootmise kättesaadavaks nii maaomanikele kui jaeinvestoritele, kel seni seda võimalust ei olnud. Uurisime asutajalt Margus Potisepalt praeguste saavutuste ja tulevikuplaanide kohta.

Mida Sunmillis teete?

Sunmill toob kokku maaomanikud ja investorid, et rajada päikeseparke. On palju maaomanikke, kellel on päikesepaneelide paigaldamiseks sobivat maad, aga ei tarvitse olla rahalist võimekust või soovi investeerida. Jaeinvestoritel, kel on soov investeerida keskkonnasõbralikesse instrumentidesse, pole aga tihti päikesejaama jaoks sobivat maatükki. 

Meie toome mõlemad mugavalt kokku ja teeme nende eest töö ära – planeerimisest ja ettevalmistusest päikesejaama ehituse ja hoolduseni. Nii maaomanikud kui investorid saavad päikesejaamaga tulu teenida, kuid ei pea jaama rajamise protsessi üksikasju endale selgeks tegema ega hiljem ka jaama haldusega tegelema.

Seni on energeetikamaailm olnud keeruline ja kapitalimahukas. Tahame selle sektori lihtsaks muuta, et igaühel oleks võimalus sellest osa saada ja sellesse panustada. Kui sul on vähemalt 500 m² maad (kas rohu- või heinamaad või miks mitte näiteks tootmishoone katus) või 500 eurot investeerimiseks, siis võta meiega ühendust!

Kuidas see idee sündis?

Idee sündis otsesest vajadusest. Olin aasta alguses ise päikesepargi rajamiseks sobivat maad otsimas ja ka mitmed sõbrad-tuttavad hakkasid nõu küsima, et neil on raha investeerimiseks ja päikeseenergia on huvitav valdkond, aga ei ole maad – ega ma aidata saa? Päikeseenergia sektoris töötades nägin, et on palju maaomanikke, kel maa seisab tühjalt, aga kes ise ei soovi või ei saa investeeringut päikesepargi rajamiseks teha. Mõlemalt poolt oli selgelt vajadus olemas ning sellest tekkiski idee need kaks osapoolt ühele platvormile kokku tuua.

Kas meie kliimas ja laiuskraadil on võimalik edukalt päikeseenergiat toota?

Igal juhul. Kui vaadata aasta keskmist toodangut, siis on Eesti numbrid samas suurusjärgus Kesk- või Põhja-Saksamaaga. Siin päikeseenergiast elektrit toota on täiesti mõistlik. Kui äri- ja energeetikakeskkond seda toetab, ei ole otseselt vahet, kui palju päikesepaistet on. Kui elektri hind on kõrge, tasub toota ka siis, kui olud pole täpselt samad, mis Kreekas või Aafrikas. Teine faktor on see, kui kaugele võrk arenenud on. Aafrikas on päikest küll ja veel, aga elektrienergia tootmine ja tarbijani toimetamine on keerukas. Eestis on päikesepaistet piisavalt. Kolme kõige pimedama kuu vältel toodab paneel küll vaid ühe protsendi aastasest toodangust, aga suvine poolaasta võimaldab täiesti arvestatavas koguses elektrit toota.

On energiasektori tuleviku paratamatus, et ühte salarelva ei ole. Tootmine tuleb mitmekesistada ja kasutada erinevaid taastuvaid energiaallikaid, eelkõige päikest ja tuult. Oluline on luua ühtne võrk teiste riikidega ja Euroopa Liit liigub jõudsalt selles suunas. Kui ühes riigis päike paistab ja teises parasjagu ei paista, saab selle energia üle kanda. Mitmekesisus on oluline märksõna. Mingil hetkel tuleb juurde ka salvestuse temaatika. Paarikümne aasta pärast on reaalne, et suvel toodavad paneelid rohkem kui tarvis ning energia salvestatakse vesinikuna, et seda talvel kasutada.

Mida tänaseks saavutanud olete? 

Alustasime oma tegevusega kevadel. Sellest ajast oleme leidnud pea 50 huvitatud maaomanikku, arendanud 11 päikeseparki kogumahuga üle 1200 kW ning kaasanud pea 100 investorit investeeringute mahuga üle 750 000 euro. Meie poolt rajatud päikesepargid hakkavad kokku hoidma 835 tonni CO2-te, mis on võrdne 800 auto eemaldamisega Eesti teedelt igal aastal.

Ühe päikesejaama rajamiseks viisime läbi ka ühisrahastuskampaania Fundwise’i keskkonnas. Tegu oli Eesti esimese avaliku kampaaniaga, millega päikesepargi rajamist finantseeritakse. Saime väga palju positiivset tagasisidet ning kinnitust, et kliimamuutuste mõju leevendamine on ka eestlaste jaoks vägagi oluline teema. 

See on muljetavaldav saavutus! Mis saab edasi?

Edasiseks on kolm fookust. Esiteks: jätkata Eestis parkide rajamist. Otsime maaomanikke ja investoreid, kellega ka edaspidi päikeseparke arendada, rahastada ja ehitada. Teiseks: automatiseerida protsessid. Parkide planeerimine ja ehitamine on meil väga hästi selge ning nüüd on aeg manuaalset tööd vähendada. Kolmandaks: laieneda välisturgudele. Eestis on ärimudel ära valideeritud, esimesed kontaktid välisturgudel on tehtud ning uuel aastal võtame selle suuna põhjalikumalt ette. 

Mis on teie eesmärgid Ajujahil?

Esiteks on Ajujahil palju häid mentoreid, kelle abiga soovime enda platvormi edasi arendada ning jõuda skaleeritava ärimudelini. Teiseks on Ajujahil suurem avalikkuse tähelepanu kui teistel kiirenditel. See võimaldab Eestis paremini levitada sõnumit, et päikesepargi rajamine on kättesaadav igaühele. Energeetikamaailm vajab võimalikult kiiret taastuvenergiale üleminekut. Paljudel on tegelikult võimalus sellesse panustada juba täna ja mida rohkem inimesi sellest kuuleb, seda parem!