Aasta on 2029, läheneb kevad. Paindlike õppekavadega Rakvere riigigümnaasiumis annab päikeselisel veebruarikuu kolmapäeval loogika-, matemaatika- ja informaatika kiirtundi 43-aastane Juhan Kadrinast. Ta on läbi löönud eduka raamatupidamisprogrammiga, mida kasutavad ettevõtted ja organisatsioonid üle Maarjamaa.

Pragmaatiliste meetoditega oma valdkonna tippu jõudnud Juhan annab õpilastele kokku kuus tundi sel õppeaastal, ühe peaaegu igal kuul – rohkemaks pole paraku töö kõrvalt aega. Aga ka kuue praktilise pooltunni või tunni andmisega on ta andnud oma panuse selleks, et Lääne-Virumaa õpilaste loogika- ja tuletamismeel areneks. Ja kes teab, ehk leiab mõni õpilane viimaks ta tundide kaudu tee kas Juhani kasvavasse ettevõttesse või lihtsalt IT-sektorisse, mis vajab uut tööjõudu.

Juhan pole ainus ettevõtja, kes annab ühendatud ainetunde Rakveres Edumuse programmi kaudu. Kokku on temasuguseid osakoormusega õpetajaid koolis natuke alla kahekümne. Enamik 0,1-0,3 koormusega, mõni üksik pigistab välja ka poole kohaga koormuse. Lõviosa neist on edukad palgatöölised või ettevõtjad, kes on leidnud võimaluse anda oma kogemust ja tarkust tagasi järjest paindlikumaks mineva põhitöö tõttu. Pealegi on õpetamine tasustatud.

See on Eesti suurima äriideede konkursi 30 parema idee sekka jõudnud Edumuse tiimi helesinine unistus täna, ent loodetav reaalsus kümne aasta pärast.

Kus täna ollakse Edumusega?

Aga mis see siis tähendab? Mida tahab Edumus meie haridusega teha?

Mitte midagi enneolematut või radikaalset. Edumus soovib luua programmi, mille kaudu saavad töötavad spetsialistid kogutud teadmiste- ja oskustepagasiga Eesti hariduse arengusse osakoormusega panustada, õpetades ühes koolis ühele klassile ühte ainet. Sisuliselt võib neid võrrelda ning kõrvutada teiste algatustega, mis toovad muude erialade fanaatikuid kooli tagasi nagu Noored Kooli ja Tagasi Kooli. Vahe on selles, et kui Noored Kooli ja Tagasi Kooli viivad inimesi koolidesse õpetama vastavalt kaheks aastaks ja üheks tunniks, siis Edumus tahab tuua roteeruvalt tippspetsialiste osalise koormusega pooleks aastaks või aastaks.

Edumus on aga alles alustamas oma visiooni elluviimist ja Ajujaht on üks esimesi tõsiseid tuleproove nende tiimi jaoks, kuhu kuulub kolm inimest. Asutaja Maria Rahamägi on analüütikutaustaga haridusfanaatik, kes on tegutsenud pikalt ka MTÜs, mis õhutab noori ettevõtlusega tegelema. Kaasasutaja Kaisa Krusenberg on siiani tegelenud eelkõige õppetööga EKAs ja müügitööga, teine kaasasutaja Kristjan Lepp on aga Noored Kooli programmi läbinud vilistlane. Koostööpartneriks on TLÜ Haridusteaduste instituut, kes aitab Edumusel arendada välja metoodikat spetsialiste koolitamisel.

Nende esimene eesmärk on alustada sel aastal pilootprojektiga ja viia vähemalt 30 esimest uut õpetajat koolidesse oma programmi kaudu. Õpetajate leidmiseks kasutavad nad võrgustike, tööandjate ja reklaamkampaaniate abi. Tingimused kandideerimiseks on kõrgharidus (pigem magistrikraad), loomulik talent – mis selgub eelkõige Edumuse kolmetunnilise miniprogrammi käigus – ja positiivne ellusuhtumine. Palgatööliste puhul küllap ka ülemuse tahe leppida, et töötaja teeks oma tööd täiskoha asemel näiteks 0,8-koormusega. Ja tõe huvides olgu mainitud ära, et Edumuse programmi esimesed vilistlased peaksid olema valmis leppima tõsiasjaga, et programmi läbinud ei saa Edumuse käest stipendiumit ega toetust: kogu saadav tulu kulub esimesel paaril aastal programmi arendamisse, et tuua koolidesse veelgi rohkem ja veelgi pädevamaid jõukaid spetsialiste.

Kuidas õpetajad Edumusest kasu võiks lõigata?

Edumuse asutaja Maria Rahamägi usub, et osakoormusega õpetavad spetsialistid annavad ka kooli püsiõpetajatele oma meetodite ja isiksustega uusi ideid, mõtteid ning värskust. “Kindlasti ei vähene koolide vajadus hoida meeskonnas täiskoormusega õpetajaid. Meie programm on pigem üks abivahend leevendada tänast olukorda haridusmaastikul, kus täiskoormusega või poole koormusega palgal olevad õpetajad on tegelikult ammuilma ülekoormatud. Sageli võtavad tänased õpetajad tööd kaasa oma kodudesse ja vaba aega iseenda harimiseks jääb väheseks,” ütleb Rahamägi.

Näiteks saavad õpetajad jälgida külalisena tunnis, milliseid põhimõtteid, näiteid ja kogemusi jagavad erasektori tippspetsialistid nii abiturientidele kui 6. klassi õpilasele.

Teine variant kasu saamiseks on kasutada ära vahetunde, et arutleda uute õpetajatega nende valdkondlike murede üle ja sünteesida, kuidas saaks õpetajad aidata järelkasvu koolitamisega, et muresid natukenegi leevendada.

Edumusega tahame luua positiivse arengutsükli, kus rohkemate õpetajate kaasamine alandab töökoormust olemasolevate õpetajate jaoks. See tähendab, et õpetajatel on rohkem aega uuenduslike lahendusi rakendada ning õpetamise kvaliteeti tõsta. Nii omakorda muudame õpikogemuse õpilastele kaasahaaravamaks ning parandame õpetaja kutse mainet. Parem maine ning madalam töökoormus muudab omakorda õpetaja kutse atraktiivsemaks ning aitab seeläbi järgmisi õpetajaid kaasata.

Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss. Ajujahi ellukutsuja on EAS, partner SEB ja suurtoetaja Elisa. Lisaks neile toetavad Ajujahti advokaadibüroo Triniti, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Põllumajanduskoda, Harku vald, Pärnu linn, Saue vald, Tallinna linn, Tartu linn. Ajujahi elluviimist rahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Ajujahti viivad ellu Civitta Eesti AS, Kommunikatsioonibüroo JLP ja Tehnopol.