Tänases Eesti Päevalehes on kirjutatud pikalt mullusest Ajujahi TOP10 tiimist Bidrentost. Avaldame artiklist mõned lõigud ja palume kaasa mõelda, kuidas tuua naisi Ajujahti, häkatonidesse ja muudele start-up-konkurssidele.

„Kui alustada päris algusest, siis on mu start-up sama vana kui mu laps,” naerab Natalja Napsep, kes juhib koos kahe kaasasutajaga idufirmat Bidrento, millest võib väga vabalt saada üks Eesti järgmisi ükssarvikuid ehk üle miljardi euro väärt olevaid ettevõtteid. Sest kui idufirmat juba alustada, ei ole mõtet madalamaid eesmärke seada – start-up’iga tuleb vallutama minna tervet maailma, kinnitab Napsep. 

Kuna tema kolmeaastasel tütrel on intervjuu toimumise päeval sünnipäev, võib noorele ettevõtjale kahekordselt õnne soovida. Peale lapse on ta edukalt kõndima õpetanud Bidrento, mis pakub praegu täiskohaga tööd seitsmele inimesele ja kasvatab aina agaramalt käivet. Bidrento toode on haldustarkvara, mis on mõeldud üürikorterite omanikele, halduritele ja maakleritele ehk kõigile, kes haldavad üürikortereid ja -maju. 

NKuigi Napsepi ettevõtjaks kasvamises oli saatuslik roll just emaks saamisel, on ta idufirmade vallas naisena selges vähemuses: Startup Estonia statistika järgi olid 2019. aastal ainult 15% kõigist Eesti iduettevõtete asutajatest naised. Eranditult naistest koosnev Tehnopol Startup Inkubaator, mis pakub alustavatele iduettevõtjatele tuge mentorlusprogrammidega, näeb kurja vaeva, et seda vahekorda muuta.

Mujal maailmas pole olukord rõõmustavam. Ehkki arvud riigiti veidi erinevad, on proportsioonid üldjoontes samad. Naisi on ettevõtluses üldiselt palju vähem kui mehi – Euroopa Komisjoni eelmise aasta uuringu järgi vaid 31%. Sama uuring illustreerib ka seda, kui ebavõrdselt jaotub idufirmadesse investeeritud kapital: 2018. aastal läks 90% riskikapitali nende tehnoloogiafirmade meeskondadele, mille asutajate seas ei olnud ühtegi naist.