Ajujahi III saade: GoInvite
Homme, 18. aprillil eetris olevas Ajujahi saates koguneb esimest korda kuueliikmeline kohtunikepaneel, kes otsustab, millised tiimid pääsevad edasi konkursi järgmisesse vooru. Sel nädalal astuvad kohtunike ette GoInvite, Võõras Sõber ja Groveneer, et selgitada välja, kes liigub edasi järgmisesse vooru ja kelle jaoks konkurss läbi saab.
Uurisime mida arvab GoInvite’i looja ja tiimijuht Evelin Mitt Ajujahi arenguprogrammist ja telesaatest ning kuhu suunas tiim liigub.
Paljud televaatajad ei tea, aga tegelikult jäi saatest välja 4 kuud tihedat tööd arenguprogrammis. Mida GoInvite oma ettevõtmise jaoks selle aja jooksul kõige kasulikumaks peab?
GoInvite’i idee ei oleks ilma Ajujahita sündinud. Hakkasin mõtlema ja analüüsima, et millistest teenustest või toodetest ma ise olen puudust tundnud. Samal ajal oli just olukord, kus üritasin järjekordselt oma sõbrannadega leppida kokkusaamist kokku ja neid külla kutsuda, aga juba mitmendat korda ei klappinud meil ajad. Sealt kuidagi sekunditega jooksiski mõte edasi ja peale interneti otsinguid valdkonnast, konkurentidest ja sihtgrupist, jõudsin ideeni: mobiilirakendus eraisikute ürituste jaoks, kus saab kutsuda külla kas või võõrad! Ehk siis kõige suurem kasu oli üleüldse idee sünd. Sealt edasi on kõik senised koolitused, mentorid ja kokkusaamised olnud hindamatu väärtusega. Klassikalise ettevõtluse juurde käivad arenguvestlused, koosolekud ja tööintervjuud kahvatuvad startupi ülesehitamise kõrval. Siin peab oma ideed ja meeskonda investoritele ja züriile pidevalt tõestama.
Üks suurimaid õppetunde on siiani see, et ära planeeri asju nii kaugele ja ära mõtle üle. Ehk siis kui olime 30 parima sekka saanud, määrasime rakenduse valmimise ajaks liiga pika tähtaja. Oleks võinud vähemate funktsioonidega leppida ja lihtsama lahendusega, mis kiiremini oleks valmis saanud. Samas on äppi puhul jälle nii disain kui funktsioonid väga olulised ja kui inimene tõmbab alla rakenduse, mis näeb välja kole ja on väga poolikute funktsioonidega, siis on suur tõenäosus, et ta seda rakendust ei kasuta. Hiljem teda uuesti kasutajaks saada, on keeruline.
Üks väga eredalt meelde jäänud näide ühelt Ajujahi koolituselt – mullikile oli esialgu mõeldud tapeediks. Ilmselgelt just mitte parim lahendus sellele ja sinna see olekski võinud jääda, aga sellele leiti teistmoodi kasutus. Selline lahendus annab motivatsiooni, et vahepeal polegi asi tootes või idees, pigem pead leidma oma ideele õige sihtgrupi või kasutuse. Selle võtan kindlasti endaga kaasa, et kui esialgne idee ei toimi, siis ei pea kohe kõigest loobuma – võib-olla oled ideele lihtsalt lähenenud vale nurga alt.
Ja veel üks nõuanne, mida üldjuhul ka ise üritame jälgida: pigem tutvusta oma ideed ja lahendust inimestele, kes sellesse ei usu või ei saa aru. Sest sealt selgub tõde, karm tagasiside ning küsimused panevad su detailsemalt oma ideed läbi mõtlema. Kui sinu ideed kõik kiidavad, siis ei aita see edasi liikuda. Kui aga visatakse kaikaid kodarasse, siis annab see palju rohkem sisendit ning liigud palju kiiremini edasi, ainult õige suund tuleb valida. Muidugi on raske kuulata kriitikat, aga see on pigem edasiviiv jõud, kui usud oma ideesse ja meeskonda!
Kuidas tunnete end teležürii ette pitchima mineku osas skaalal 1-10? (1 – lähme külma kõhuga, 10 – haume põgenemisplaane)
See oleneb ettevalmistusest ja ajalimiidist ning kas pitch on üksi või koos mu õega, aga keskmiselt hindaks 4 peale. Tunnike enne žürii ette astumist on 9, aga muusika kuulamine ja õega nalja tegemine võtab pingeid maha. Näiteks Top 100 pitchi puhul ei olnud veel õiget teadmist, mis ees ootab, seega hirmu oli isegi vähem. Valmistusin selleks tervelt nädal aega, ehk iga päev õppisin teksti ja filmisin ennast.
Jutustada ja seletada mulle meeldib, aga kui seda peab tegema aja peale, siis tekib närv sisse, kartus et midagi olulist unustan või suudan genereerida sellise lauseehituse, et ise ka enam aru ei saa! Enne igat pitchi olen korduvalt vanu Ajujahi saateid üle vaadanud, et tuletada meelde, millised on žürii küsimused ja siis neile oma startupi valguses vastused mõelnud. Sellest hoolimata võib pitch ise küll hästi minna, aga kui tuleb züriilt “ootamatu” küsimus või kaamerate valguses asjale kohe pihta ei saa, siis ununeb ka loogiline vastus – eks pärast ukse taga või kodus tuleb meelde, mida oleks võinud ju öelda.
Millised saavad olema edasised sammud?
Oleme saanud tagasisidet nii ühelt kui teiselt poolt. Mõni heidab ette, et meil äppi veel pole, teine aga, et äppi polegi vaja, testige konseptsiooni. Edasiste sammude osas ongi siin kaks kindlat asja – jätkame idee edasiarendusega-testimisega ja äpp tuleb ka. Hetkel tegutseme igapäevaselt sellega, et paika panna detailne turule sisenemise plaan, suhtleme sihtgrupi esindajatega ja otsime võimalusi, kuidas viia info GoInvite rakendusest võimalikult paljude inimesteni võimalikult väikeste kuludega. Kindel on ka see, et juuli lõpus saab GoInvite äppi Avatud Talude Päeva raames kasutada – info talude ja piletite (nt hobusega sõit jms) on meie rakendusest leitav.
Kui Eestis on piloot tehtud ja selgem pilt, siis suurem eesmärk on meil ikkagi liikuda teistesse Euroopa riikidesse. Kõik teavad Airbnbd ja Uberit – võõras inimene sinu kodus ööbimas või autos istumas. GoInvite ongi veel puudu – eraisikute üritused, kuhu on oodatud ka võõrad külalised. Me näeme seda potentsiaali ja suunda, kuhu turg on liikumas. Juba praegu on üle maailma miljoneid eraisikute üritusi aastas. Eestlastele ehk võõras teema, aga kui mõelda kodukohvikutele, kodukontsertidele ja kasvõi avatud taludele – need kõik on eraisikute kodudes toimuvad üritused, kuhu tulevad võõrad. Maailmas on see ürituste ampluaa veel laiemgi, tuleb vaid üks hea platvorm nende kajastamiseks ära teha!
GoInvite teeb pilootüritusi Tallinnas, nende kohta leiab infot nii kodulehelt kui ka Facebookist. GoInvite otsib nii temaatiliste ürituste korraldajaid, testkasutajaid ja ka muid oskuseid ja investeeringuid: [email protected]
Sel hooajal peavad Ajujahi telesaates osalevad tiimid ka videoblogisid. Hoia end GoInvite’i tegemistega kursis siin.