Notariaalne kaugtõestamine
Teatud äritoimingute lihtsustamiseks loodi 2020. aastal notariaalne kaugtõestamine, mis muu hulgas hõlbustab välismaalastel Eesti iduettevõtetesse investeerimist. Kaugtõestamine on samaväärne notari juuresolekul tõestamisega.
“Notariaalse kaugtõestamise pilootprojekt sai tõuke COVID-19 kriisi algul, mil inimesed püsisid kodudes, samal ajal üritades ettevõtteid elus hoida. Teenuse vajalikkus tõestas end kiirelt. Täna teeb see Eesti ettevõtete jaoks oluliselt lihtsamaks igasugused ostu-müügitehingud, sest enam ei ole tarvis investoreid teisest maailma otsast kohale lennutada,” selgitas Peeterson.
Kõrgtehnoloogia- ja rohefond toetavad teadmusmahukaid ettevõtteid
“Kuigi Eesti iduettevõtlus ning siinne ökosüsteem on rahvusvaheliselt silmapaistev, on selge, et Eestisse on tarvis rohkem tehnoloogia- ja teadmusmahukaid ettevõtteid. Teadmuspõhise ettevõtluse arendamine ja toetamine äriarendusprogrammide kaudu aitab meil jõuda uuenduslike, sektorit arendavate lahendusteni, mis omakorda suurendab Eesti konkurentsivõimet,” sõnas Peeterson.
Peetersoni sõnul vajavad teadmusmahukad ettevõtted turule sisenemiseks pikemat ettevalmistusperioodi, mistõttu jõuavad need esmaste käibe- ja kasuminumbriteni oluliselt hiljem kui teised iduettevõtted. See teeb omakorda paljud investorid ettevaatlikuks, sest ühest küljest on teadmusmahukate projektide olemust keeruline mõista, kuid teisest küljest soovitakse oma raha kiiresti tagasi teenida.
Eelmise aasta lõpus loodud SmartCap Rohefond investeerib 40 miljonit eurot nii Eesti teadmusmahukatesse ettevõtetesse ja riskikapitalifondidesse, mille tegevus keskendub keskkonnaprobleemide lahendamisele, kui ka rohetehnoloogiaid arendavatesse ettevõttetesse, mille eesmärk on saavutada kliimaneutraalne ringmajandus.
Lisaks on riik panustanud ankurinvesteeringuna 15 miljonit eurot riskikapitalifondi Superangel loodud kõrgtehnoloogiafondi (deep tech), mis investeerib just teaduse ja tehnoloogia arendamisele keskenduvatesse iduettevõtetesse.
Startup-viisale lisandub kasvuettevõtte viisa
Jätkuva kvalifitseeritud tööjõupuuduse leevendamiseks tehnoloogiasektoris saab alates järgmisest aastast kasutada kasvuettevõtte viisa programmi, mis on mõeldud ettevõtetele, mis on jõudnud startup-faasist kasvuettevõtte faasi, et värvata uusi töötajaid välismaalt. Kokkuleppeliselt saavad tehnoloogiaettevõtted küpseks, kui on turul tegutsetud juba vähemalt 10 aastat.
Eve Peetersoni sõnul on käesoleva aasta teise kvartali seisuga startup-viisa programmi kasutanud 1157 ettevõtet ning kokku on väljastatud ca 4763 luba iduettevõtte asutamiseks või selles töötamiseks. Siiski on ettevõtete küpsemaks muutumisel tarvis kasutusele võtta järgmised lahendused, mis talente ka edaspidi Eestiga seoks.
“Kuigi välismaalaste poolt asutatud iduettevõtted maksavad Eesti riigile tublisti makse, selle aasta esimese kuue kuuga lausa 3,4 miljonit eurot, ei saa kvalifitseeritud tööjõurännet mõõta vaid maksurahas — tihti toovad kolmandatest riikidest pärit töötajad endaga kaasa spetsiifilisi oskusi ja teadmisi valdkondades nagu IT, tehnoloogia, rahvusvaheline äriarendus ja turundus, mis omakorda edendavad kohalikku ettevõtlusmaastikku ning loovad konkurentsivõimet üle maailma,” selgitas Peeterson.
Ajujahi äriidee konkursist sai Eesti suurim ettevõtluskiirendi
Käesoleval aastal läbis uuenduskuuri ka Eesti suurim ettevõtluskiirendi Ajujaht. Kui varasemalt otsiti Ajujahist seda üht ja ainust maailma muutvat ideed, siis tänavu oodati kandideerima juba toimivaid ettevõtteid ja meeskondi, kes vajavad tuge, et jõuda oma tegemistega investorvalmiduse ja skaleerimiseni.
EAS-i ja Kredexi ühendasutuse poolt ellu kutsutud Ajujahi uuenenud programm täidab turul eksisteeriva lünga, pakkudes kiirendiprogrammi iduettevõtetele, kes soovivad teha hüpet startup-staadiumist scale-up-staadiumisse.
“Eestis toimub palju erinevaid häkatone äriideedega alustajatele, kuid vähem on küpsematele iduettevõtetele suunatud tugiteenuseid ja kiirendiprogramme, kuhu saaksid kandideerida võrdsetel alustel erineva valdkonna iduettevõtted. Lisaks pakub Ajujaht inkubaatorina osalejatele kõige suuremat nähtavust,” tõi Peeterson välja.
