Ajujahist on läbi aastate võrsunud mitmeid ettevõtteid, kelle missioon ei ole midagi vähemat kui muuta maailma. Käesoleva hooaja maailmamuutva missiooniga ettevõtted FitSphere ja Filaret selgitavad, millist probleemi nad lahendavad ning mis motiveerib neid ühiskonnas muutusi läbi viima.

Idee, et liikumise eest võiks midagi saada, tekkis iduettevõtte FitSphere kaasasutajal ja tegevjuhil Karl Vihulil juba ülikoolis. „Olin tol ajal eratreener ning panin ka enamuse oma vabast ajast just spordile. Sellel ajal sain aru, et lisaks heale tervisele on vaja inimestele anda füüsilise aktiivsuse eest midagi käega katsutavamat, et tekiks motivatsioon end liigutada,“ meenutas Vihul ning lisas, et ärimudelit ta tollel ajal sinna juurde välja mõelda ei suutnud.

Paar aastat hiljem asus Vihul tööle meediaagentuuri MediaCom, kus kohtus oma tänase äripartneri ja ettevõtte kaasasutaja, Kristo Sõerdiga. „Tööl mõtteid vahetades oli üsnagi ilmselge, et ärimudel tuleb siduda reklaami- ja turundusmaailmaga. Sealt edasi tundus asi juba lihtne. Seega võib öelda, et enim motiveeris meid ettevõtet looma reaalse nõudluse nägemine,“ sõnas Vihul.

Filareti kaasasutaja Ines-Issa Villido sõnul sai idee alguse tema kunstialasest loometööst, mis viis noore naise õppima TalTechi plastitehnoloogia osakonda. „Magistritöö tegemise käigus tekkis tahtmine leida viis, kuidas suitsukonisid ümber töödelda, sest sigarettide filtrid on tehtud plastist. Idee saigi teoks ning loodud materjalist sai alguse Filaret. Tegevustega abistas Kristina Jacqueline Leon, kellest sai Filareti kaasasutaja. Koos läbisime edukalt Prototroni programmi, mille võit julgustas meid oma ettevõtet looma,“ selgitas Villido.

Hetkel läbivad nii Filaret kui ka FitSphere Ajujahi kiirendiprogrammi ning neid on peagi võimalik näha ka teleekraanidel.

Mis motiveerib neid ettevõtteid muutusi läbi viima just praegu?

Tänaseks motivaatoriks on FitSphere’i tegevjuhi sõnul ülimalt suur vajadus ja nõudlus. Statistikaamet tõi 2020. aasta uuringus välja, et eestlaste eluiga on jõudnud pea 80 aastani, kuid koguni 20 aastat meie elust on elatud ebatervelt. Üks peamistest põhjustest on vähene liikumine.

„FitSphere’is näeme, et liikumist pärsib peamiselt motivatsioonipuudus. Oleme võtnud enda südameasjaks inimeste liikuma motiveerimise läbi premeerimissüsteemi – antud valdkond on hetkel meeletult kasvamas ning nõudlus meie teenuse järgi on väga suur,“ selgitas Vihul. Ta lisas, et teisalt on sotsiaalne turundus muutumas aina olulisemaks ning kui ettevõttel on täna võimalus ennast turundada läbi lahenduse, mis tõstab brändikuvandit, on ülimalt kõrge kaasatusega ning parandab samal ajal ühiskonnaliikmete tervist, siis see on koht, kus tahetakse olla.

Filareti kaasasutaja aga nendib, et jäätmeprobleem on maailmas järjest kasvav ning rõhuv teema, millest on raske mööda vaadata. „Ühelt poolt tegeleme konijäätmete probleemiga, mis on tänavapildis väga tavaline vaatepilt, kuid millele pole veel efektiivset lahendust leitud. Probleem on suurem kui arvata võiks, sest Eestis tekib konijäädet ühes aastas hinnanguliselt 348 tonni ehk ca 100 rekkatäit ning erinevate uuringute järgi visatakse 2/3 konidest tänavale või loodusesse,“ tõi Filareti kaasasutaja välja. „Teisalt pakume 3D printijatele keskkonnasõbralikku alternatiivi ümbertöödeldud, komposteeruva materjalilõnga ehk filamendi näol, mis on tehtud suitsukonijäätmest,“ sõnas Villido. Ta lisas, et 3D printimine on aina populaarsem, kuid plastjäätmeprobleem on ka seal suur, seega üha enam ringmajandusele suunduvas maailmapildis proovitakse rohelisest mõtteviisist ajendatud innovatiivset materjalivalikut just sinna valdkonda suunata.

Miks just sotsiaalne ettevõtlus?

FitSphere’i tegevjuhi Karl Vihuli sõnul ei tohiks sotsiaalne ettevõtlus olla valik, vaid peaks olema kohustuslik. „Võtta vastutust oma tegevuste eest ja anda ühiskonnale tagasi peaks olema normaalsus, kus kõik ettevõtted tahaksid olla. Meie jõudsime sotsiaalse ettevõtluseni läbi nõudluse – nägime, et ühiskonnaliikmed vajavad abi olukorras, kuhu digitaliseerumine on meid viinud. Meie eesmärk ei ole olnud toota pudipadi, vaid anda inimestele tervem ja parem elu,“ sõnas Vihul.

Filareti kaasasutaja Ines-Issa Villido nentis, et suitsukonijäätme probleem, millest Filaret on alguse saanud, on just nimelt suuresti sotsiaalse aspektiga seotud. „Konijääde on probleem, kui see visatakse maha. Paljud suitsetajad ei ole teadlikud, et üksainus suitsulõpp mürgitab kuni 1000 liitrit vett ning laguneb ohtlikuks mikroplastiks. Ümbertöötlemisega anname konile väärtuse ning samas ka harime suitsetajaid ja ühiskonda teavitustööga. Andes uue elu seni tähelepanuta jäetud potentsiaalsele toorallikale ehk suitsukonile, pikendame ka materjali eluringi, mis on oluline aspekt kestliku tuleviku loomiseks,“ selgitas Villido.