Ajujahi 20st parimast tiimist on saanud 9 – võistlema jäid meeskonnad, kes suutsid žüriid veenda, et nende loodavad lahendused on elujõulised ning jäävad kestma ka pärast seda, kui asutajaliikmete esimene armumisfaas ja ehk isegi mesinädalad on möödas. Elisa erakliendiüksuse juht ja juhatuse liige ning Ajujahi teležürii liige Mailiis Ploomann selgitab, mis eristab 9 parimat tiimi ülejäänud 20st. 

Ärikiirendisse satuvad enamasti tiimid, kes ise siiralt usuvad, et lahendavad asjakohast ning päriselt eksisteerivat probleemi. Veel enam, nad on veendunud, et just nende lahendus on parim võimalikest ning ka äriliselt edukas. Nii peabki. Ja nendest paljudel on hiljem tagasi vaadates ka õigus. Aga paraku mitte kõigil.

Kõige esimeseks ohumärgiks, mis kaugele silma paistab on tiim ise. Kas tegemist on hetkeemotsiooni ajendil kokku saanud seltskonnaga, kellel on koos tore ning keda köidab just praegusel hetkel mingi põletav mure? Või on tegemist üksteist täiendavate ning vastastikku teineteist väärtustavate partneritega, kes mõistavad, et nad on koos tugevamad kui üksi. Kas tiimis on olemas selge liider? Juht, kes on valmis vajadusel ka keerulisi otsuseid vastu võtma ning neid teistele selgitama. Kas on usutav, et see seltskond jätkab ka siis, kui esimesed tõeliselt rasked hetked saabuvad? Ettevõtluses saabuvad need alati, ootamatult ning hullemana, kui äriõpikud mulje jätavad. Investorid ei ole sponsorid, nad saadavad oma raha tööd tegema. Raha teenima – ootusega, et iga panustatud euro tuleb nende juurde koos mitme sõbraga tagasi.

Teine oluline küsimus on teenuse või toote ajastus. Eriti kui tegemist on mõne innovaatilise lahenduse või uudse ärimudeliga. Kas turg (tarbijad, koostööpartnerid, finantseerijad) on selleks valmis? Kas lahendatav probleem on juba täna piisavalt terav, et selle lahendamiseks ka rahakoti rauad avaneks? Tihti käib innovatsioon ajast ees ning turg jõuab järele alles mitme aasta pärast. Ka Ajujahis on näha, kuidas mitmed ideed aastast aastasse korduvad ilma igasuguse eduta, kuni lõpuks tuleb see üks, kes teeb justkui täpselt sama – aga õigel ajal! Ja õnnestub. Pakendiringlus ning jäätmete ümbertöötlemine on siin kõige paremateks näideteks.
Või siis teistpidi, moraalselt aegunud lahendused võivad küll vastata asjakohasele probleemile, ent need sisenevad juba eksisteerivale ning küllastuvale turule ning seeläbi ei ole enam atraktiivsed ei investoritele ega ka tarbijatele.

Ja kolmandaks jääb nagu ikka müügioskus. Tiimi enda selge arusaam sellest, mida nad teevad, miks ning kuidas, on väga vajalik, aga see on pelgalt eeldus eduks, mitte garantii.
Liftikõne (elevator pitch) on asi, mille peaks endale selgeks õppima kõik, kes ideemüügiga elus kokku puutuvad. Oluline võime on anda edasi 30-40 sekundi jooksul (paari läbimõeldud lausega), mida tehakse, miks on see oluline ja kuidas sellega raha saab teeninda – nii, et ka vanaema sellest aru saab. See vajab harjutamist.
Pikalt suudab rääkida igaüks, kuid lühidalt ja löövalt oma idee edastamine nõuab süvenemist, ettevalmistust ning ennekõike erinevate kuulajate tagasiside ja kinnitust.

TOP 9 tiimid suutsid just nendes kolmes kategoorias olla veenvad ja teistele eeskujuks. Tugevaid tegijaid näeme kindlasti ka ülejäänud meeskondade hulgas, kes sel korral ühes või teises aspektis ebaõnnestusid. Jään ka ise nii mõnelegi neist edasi pöialt hoidma ning sellest veelgi olulisemana – kliendiks!

Ajujahil läheb nüüd järjest põnevamaks, võistlema jäid nii teadusmahukad füüsilised tooted kui igapäevaelu protsesside parendajad. Siit edasi liiguvad need tiimid, kes enda arengut suudavad paremini just järgmiste nädalate jooksul tõestada. Õppida on meil neilt kõigilt ning inspiratsiooni jagub mõlemale poole teleekraani.