Ajujahi võitja selgub 30. novembril. Sel hooajal jõudsid kolme parima idufirma sekka Cerebrum Hub, KIUD ja RawEdge. Ajujahi teležüriiliikmed Ainar Leppänen, Tanel Erm ja Mailiis Ploomann räägivad, mida arvavad nemad finaali jõudnud ettevõtetest. 

Ajujahi finaalis astuvad võistlustulle täiskasvanute ümberõppe platvorm Cerebrum Hub, taaskasutatud tekstiilijäätmetest pakendeid tootev KIUD ning piimhappebakteritega fermenteeritud probiootilist jooki tootev RawEdge.

Kolm žüriiliiget, SEB Eesti jaepanganduse valdkonna juht ja juhatuse liige Ainar Leppänen, Elisa erakliendiüksuse juht ja juhatuse liige Mailiis Ploomann ja Microsoft Eesti arenduskeskuse tegevjuht Tanel Erm räägivad, millega 16. hooaja kolm parimat tiimi nende hinnangul silma paistavad.

Kellel on kõige uuenduslikum toode või teenus?

Žüriiliikmete arvamused lahknevad hinnates finalistide uuenduslikkust, mis kinnitab, et tippu jõudnud on oma koha auga välja teeninud ning innovatsiooni on tänavu rohkelt.

Näiteks Tanel Ermi arvates on RawEdge teistest mõnevõrra ees. „Nad on väga teadusmahuka arendustegevuse tulemusena oma joogid arendanud selliseks, milles suhkrut on väga vähe, aga samas maitseb see ikkagi väga hästi ja on lisaks priobiootiline,“ sõnas ta.

Ainar Leppäneni sõnul ei pea millegi suure ja uue loomiseks alati nullist alustama. „Piisab olemasoleva väärtuse või selle ahela täiendamisest ja arendamisest, et sellest kasvaks välja midagi värsket ja uut. Ja nii vaadates näeme finalistide toodetes ja teenustes uuendusväärset küll ja veel,“ rääkis ta ning tõi kõige uuenduslikumana välja samuti RawEdge’i.

Mailiis Ploomann nendib samuti, et sel aastal on kõik kolm finalisti kindla nurga alt midagi innovaatilist avastanud. „Tooksin kõige uuenduslikumana välja KIUD-i, kes on suutnud siduda tõsise teadustöö valdkonnaga, kus kõik saavad (globaalselt) aru, et tekstiilijäätmetega on probleem – aga keegi ei oska nendega midagi mõistlikku teha ka. Sellel tiimil on nüüd lõpuks päris lahendus olemas, mis toimib,“ lausus ta.

Kes lahendab tänases ühiskonnas kõige suuremat probleemi?

Ainar Leppäneni sõnul kumab kõikide tiimide äritegevuse taga ka suurem idee või lausa maailma paremaks muutmise missioon ja see on hea. „Ei tehta üksnes äri, üritatakse muuta maailma paremaks ning ühisnimetajaks on sel hooajal jätkusuutlikkus. KIUD lahendab kahte teravat keskkonnaprobleemi ühe korraga: ühelt poolt tekstiilijäätmete ümbertöötlemine ja teisalt ühekordsete papp- ning paberpakendite asendamine,“ sõnas ta.

Tanel Erm leiab, et suure probleemi lahendamises on parim Cerebrum Hub. „Täiskasvanute ümberõpe on aktuaalne probleem eriti olukorras, kus AI ehk tehisintellekt on aina jõudsamalt tavapärastele õppemeetoditele kandadele astumas. Kui AI kasutamine muutub veelgi laiapõhjalisemaks, on meil kõigil vaja natuke ümber õppida. Kui on olemas platvorm, kus on võimalik seda tulemuslikult teha, siis see lahendab suurt probleemi,“ rääkis Tanel Erm.

Mailiis Ploomann nõustub eeskõnelejatega. „Nii Cerebrum Hub kui KIUD tegelevad väga tõsiste probleemide lahendamisega. Kui mõelda füüsilise keskkonna peale, ütleksin, et kõige suuremat probleemi lahendab KIUD ning kui mõelda inimkonna peale, siis Cerebrum Hub,“ märkis ta.

Kellel on kõige suurem potentsiaal jõuda välisturgudele?

Mailiis Ploomanni sõnul on probleemid, mida finalistid lahendavad, rahvusvahelised ja riigipiiride ülesed. „Pigem on küsimus selles, millised valdkonnad on enim uuenduslikke lahendusi valmis vastu võtma. RawEdge’i justkui siseneb turule, mis on juba täna olemas, seega ainsaks takistuseks on neile müügioskus ning kontaktivõrgustiku hoidmise võimekus,“ lausus ta.

Ainar Leppäneni sõnul tundub skaleerimissoov olevat finalistide DNA-sse sisse kirjutatud. „Ajujahi finalistid on juba sõlminud esimesed kontaktid välisturgudel (KIUD, RawEdge) või on nad seal vaikselt kanda kinnitamas (Cerebrum Hub). Viimase info põhjal paistab, et kõige kaugemale on siin jõudnud Cerebrum Hub. Tarkvaraettevõttel on seda ilmselt mõnevõrra lihtsam teha: ära jäävad logistika- ja tarneahelaga seotud küsimused, mis tootmisettevõtete puhul kaasas käivad,“ selgitas ta.

Tanel Ermi sõnul on kõige suurem potentsiaal KIUD-il, sest jäätmeprobleem on tuntav ülemaailmselt ning puudub töötav lahendus, millega vähendada tekstiilijäätmete probleemi.

Ajujahi võitja selgub 30. novembril ETV otsesaates.

Ajujahi kiirendiprogramm sünnib avaliku- ja erasektori koostöös ning selle ellukutsuja on EASi ja KredExi ühendasutus. Programmi partner on SEB ning suurtoetajad Elisa ja Microsoft Eesti arenduskeskus. Lisaks toetavad programmi Advokaadibüroo TRINITI, T1 keskus, Maag Food, Net Group, Tallinn, Tartu ja Pärnu, Ajujahti viivad ellu CIVITTA, Optimist ja ERR. Läbi aastate on Ajujahile kandideerinud üle 5500 äriidee ning kiirendist on tuule tiibadesse saanud mitmed kohalikud ja rahvusvahelised edulood. Tuntumate vilistlaste hulka kuuluvad näiteks Bolt, Bikeep, Click & Grow, GoWorkaBit, FoodDocs, Timbeter jpt.