Ajujahi võistkonnad on ärimaastikul uustulnukad. Uurisime SEB privaatpanganduse strateegilt Peeter Koppelilt, kuidas on olukord keset tervise- ja majanduskriisi ettevõtluse alustamisega.

Isiklikult on meil kõigil COVID-kriisi ajal raske. Eriti neil, kes on seotud enim mõjutatud sektoritega. Jääb aga mulje, et suures pildis on ettevõtlusega kõik hästi. Uusi ettevõtteid asutatakse palju ning tundub, et investorite raha on vabalt saadaval. Kas see vastab tõele ja millega sellist olukorda seletada? 

Esiteks on oluline aru saada, et praegune majanduskriis ei alanud majanduse seest, seega on ka tema iseloom teine. Teiseks on oluline aru saada, et optimistid üldiselt leiavad, et vaatamata oma problemaatilisusele ja traagilisusele eksisteerib siiski täiesti mõistlik eeldus, et inimkond suudab tervisekriisi sellistesse raamidesse suruda, et elu läheb edasi. Neid kahte eeldust arvestades ei tundu ettevõtlusega alustamine isegi praeguses keskkonnas üldse halva ideena. Samuti ei tundu investeerimine halva ideena, sest elu läheb edasi ning tõesti – rahatrüki ajastul otsib raha tootlust maa alt ja maa pealt. Ma kahtlustan, et nii lihtne pole „raha tõstmine“ ajalooliselt veel olnudki. 

Ajujahi võistkonnad sisenevad turule kriisi ajal. Kuidas nad ette valmistuma peaksid ja kuidas praegusest olukorrast kasu lõigata? Millal on õige hetk investorite raha kaasamiseks ja kas kõik üldse peaksid seda kiirkorras tegema? 

Jah, tervisekriis. Jah, majanduskriis. Samas nagu mainitud – üha suurem kogus on üha väiksema tootluse nimel valmis võtma üha suuremat riski. Lisaks on finantsjuhtimise õpiku umbes kolmandal leheküljel kirjas, et omakapital on see kõige kallim kapital. Kui on tunne, et sõidetakse raha kaasamise osas pimedal teel, siis need kaks eelnevat mõtet võiksid teekonda valgustada juba päris hästi.

Mis teeb alustava ettevõtte investori jaoks huvitavaks? Mis annab investorile julguse investeerida meeskonda, kes end veel tõestanud ei ole? 

Üldiselt alustavatesse ettevõtetesse investeeringuid tegevad investorid „tulistavad haavlitega“ ehk teevad palju investeeringuid. Selline lähenemine aitab maandada päris mitmeid riske. Mingi välja tulistatud haavel ikka mõnda „parti“ tabab ning sellele tulistamisele mõtte annab. See on kõige lihtsam investeerimisjulguse allikas – hajutamine. Kui aga tõsiselt rääkida, siis kipub investoritel olema mingi protsess või filter, millest nad idee/meeskonna läbi lasevad. See on teine julguse allikas. Lisaks, meeskond ei pruugi olla end tõestanud, kuid meeskonna üksikud liikmed võivad olla seda teinud. Kogemus aitab leida meeskondi, milles liikmete summa on suurem kui üksikutest komponentidest niisama eeldaks.  

Millist nõu annaksid Ajujahi tiimidele investorite valimise osas? 

Kui ma ise oleks investorit valimas, siis ma eelistaks sellist tegelast, kellel on seljataga edukas ajalugu, kes ei saa iga asja peale närvivapustust ning kes on valmis vajaduse korral nõu ja jõuga abiks olema. Ühtlasi võiks tal olla hea network ning arusaam sellest, kuidas ettevõtte arenemisel „see edasine“ raha kaasamine käib. 

Millisesse Ajujahi TOP30 võistkonda ise investeeriksid? Miks? 

 Silma jäi praegu Sunmill. Roheenergiasse kühveldatakse lähemate aastate jooksul sellises koguses raha, et selles protsessis osalemisel võivad ettevõttel päris korralikult „käed rasvaseks“ jääda. Samas: ma tahaksin näha seda, kuidas kõik võistkonnad oma idee konkreetselt rahaks keeramisest räägivad. Mastaapsest rahaks keeramisest! Ajujaht on ju ettevõtluskonkurss. Idee võib olla ilus, hea, isegi nunnu, kuid kuidas see idee monetiseeritakse? That’s the question!